Küsimus number 10:
Juba 19. aastat valis Eesti Ornitoloogiaühing aasta lindu. Miks valitakse aasta lindu ja kes on aasta lind 2013?
Juba 19. aastat valis Eesti Ornitoloogiaühing aasta lindu. Miks valitakse aasta lindu ja kes on aasta lind 2013?
Vastus: Aasta linnu valimise eesmärgiks on valitud liike laiemalt
tutvustada ning nende elu pisut lähemalt uurida. 2013.a lind on
nurmkana.
Küsimus number 11:
Võrumaal kasvab Eesti vanim tamm, sealsamas lähedal kasvab ka Eesti jämedaim arukask. Kumb nimetatud puudest on jämedam?
Võrumaal kasvab Eesti vanim tamm, sealsamas lähedal kasvab ka Eesti jämedaim arukask. Kumb nimetatud puudest on jämedam?
Vastus: Eesti vanim tamm Tamme-Lauri tamm on jämedam.
Rinnakõrguselt mõõdetuna on tema ümbermõõt 825 cm, jämedaima arukase
ümbermõõt on "ainult" 390 cm.
Küsimus number 12:
Toidutaimedena on hästi tuntud nisu, riis ja kartul. Millist neist tarbitakese kõige rohkem?
Vastus: Et vastata sai lähtuvalt kas Eestist või kogu maailmast, olid võimalikud ka erinevad vastusevariandid. Eestis tarbiti statistikaameti andmetel 2011. aastal elaniku kohta 95 kilogrammi kartuleid, 38 kilogrammi nisu ja 5 kilogrammi riisi. Maailma ulatuses on pilt pisut teine ja kõige rohkem tarbitakse toiduks riisi - see on näiteks Hiinas, Jaapanis, Indias üks põhitoit.
Küsimus number 13:
Ta on Eesti üks mürgisemaid taimi. Ta eelistab kasvukohana segametsasid või puisniitusid. Ta on üks meie kevadekuulutajatest. Kellega on tegu?
Vastus: Selleks taimeks on näsiniin.
Küsimus number 14:
Keda meie kevadekuulutajatest hüüdis vanarahvas jäälõhkujaks ja miks?
Vastus: Jäälõhkujaks hüüti linavästrikku. Linavästrik saabub meile siis, kui jää minemas. Otsides jääservadel putukaid ja saba üles-alla liigutades meenutabki ta jäälõhkujat.
Küsimus number 15:
Miks ei tohi ilma põhjuseta rästikuid tappa?
Vastus: Rästik on looduskaitse all. Ka on ta kasulik loom, süües hiiri, nälkjaid ja teisi pisikahjureid. Inimest rästik põhjuseta ei ründa, vaid püüab inimese lähenedes minema roomata. Ta hammustab vaid siis, kui talle peale astuda või kätte võtta. Ja tegelikult ei tohi ühtegi looma põhjuseta tappa.
Toidutaimedena on hästi tuntud nisu, riis ja kartul. Millist neist tarbitakese kõige rohkem?
Vastus: Et vastata sai lähtuvalt kas Eestist või kogu maailmast, olid võimalikud ka erinevad vastusevariandid. Eestis tarbiti statistikaameti andmetel 2011. aastal elaniku kohta 95 kilogrammi kartuleid, 38 kilogrammi nisu ja 5 kilogrammi riisi. Maailma ulatuses on pilt pisut teine ja kõige rohkem tarbitakse toiduks riisi - see on näiteks Hiinas, Jaapanis, Indias üks põhitoit.
Küsimus number 13:
Ta on Eesti üks mürgisemaid taimi. Ta eelistab kasvukohana segametsasid või puisniitusid. Ta on üks meie kevadekuulutajatest. Kellega on tegu?
Vastus: Selleks taimeks on näsiniin.
Küsimus number 14:
Keda meie kevadekuulutajatest hüüdis vanarahvas jäälõhkujaks ja miks?
Vastus: Jäälõhkujaks hüüti linavästrikku. Linavästrik saabub meile siis, kui jää minemas. Otsides jääservadel putukaid ja saba üles-alla liigutades meenutabki ta jäälõhkujat.
Küsimus number 15:
Miks ei tohi ilma põhjuseta rästikuid tappa?
Vastus: Rästik on looduskaitse all. Ka on ta kasulik loom, süües hiiri, nälkjaid ja teisi pisikahjureid. Inimest rästik põhjuseta ei ründa, vaid püüab inimese lähenedes minema roomata. Ta hammustab vaid siis, kui talle peale astuda või kätte võtta. Ja tegelikult ei tohi ühtegi looma põhjuseta tappa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar