Nõidade päev

 Uskuge, õpetaja sellistele nõialastele polnud olla just kõige kergem. Klassis oli ka rotte, nahkhiiri, lihtsalt hiiri ja ämblikke.

Kooli saabuti selliste sõiduvahenditega...

Kevade märkamine

Kool	Kevadekuulutaja	Kuupäev	Maakond
Krootuse Põhikool 3	Kevadkaruslane	30. märts 2013	Põlva
Krootuse Põhikool 3	Lumikelluke	31. märts 2013	Põlva
Krootuse Põhikool 3	Kuldnokk	2. aprill 2013	Põlva
Krootuse Põhikool 3	Sookurg	8. aprill 2013	Põlva
Krootuse Põhikool 3	Valge-toonekurg	8. aprill 2013	Põlva
Krootuse Põhikool 3	Kiivitaja	14. aprill 2013	Põlva
Krootuse Põhikool 3	Linavästrik	14. aprill 2013	Põlva
Krootuse Põhikool 3	Karikseen	15. aprill 2013	Põlva
Krootuse Põhikool 3	Koerliblikas	16. aprill 2013	Põlva
Krootuse Põhikool 3	Lapsuliblikas	16. aprill 2013	Põlva
Krootuse Põhikool 3	Sinilill	16. aprill 2013	Põlva
Krootuse Põhikool 3	Sarapuu	17. aprill 2013	Põlva
Krootuse Põhikool 3	Näsiniin	18. aprill 2013	Põlva
Krootuse Põhikool 3	Paiseleht	18. aprill 2013	Põlva
Krootuse Põhikool 3	Metsvint	18. aprill 2013	Põlva
Krootuse Põhikool 3	Lepiklill	20. aprill 2013	Põlva
Krootuse Põhikool 3	Pajud	20. aprill 2013	Põlva
Krootuse Põhikool 3	Ülane	20. aprill 2013	Põlva
Krootuse Põhikool 3	Võilill	21. aprill 2013	Põlva
Krootuse Põhikool 3	Punarind	21. aprill 2013	Põlva
Krootuse Põhikool 3	Väike-lehelind	24. aprill 2013	Põlva
Krootuse Põhikool 3	Laulurästas	25. aprill 2013	Põlva
Krootuse Põhikool 3	Rohukonn	28. aprill 2013	Põlva
Krootuse Põhikool 3	Nurmenukk	28. aprill 2013	Põlva

Viktoriin "Tere, Kevad!" küsib (7.)

Küsimus number 19:

Kes või mis on nõialuud?

Vastus: Nõialuud ehk tuulepesa on tihedalt kasvavate ja ohtralt harunevate okste põimik, tekib ristirästi kasvavatest okstest. Tegu on puu haigusega, mida põhjustavad seened. 

Küsimus number 20:

Milline Eestis asuv kaev "keeb" aeg-ajalt? Miks see rahvapärimuse järgi toimub?

Vastus: See on Tuhala nõiakaev, misa sub maa-alusel karstijõel. Kaev hakkab "keema" ehk vett üle ääre ajama suurvee ajal, kui vee vooluhulk Tuhala jões on väga suur - üle 5000 liitri sekundis. Rahvapärimuse järgi hakkab Nõiakaev keema, kui Tuhala nõiad kaevus vihtlevad. 

 

Küsimus number 21:

Milline Eestis kasvav taim kasvab kõige kiiremini?

Vastus: Bambuse juurdekasvuks on isegi kuni 120 cm ööpäevas (kasvab Tallinna botaanikaaias). Humala kasvukiirus on kuni 3 m kuus, st 10 cm ööpäevas. Väga kiire kasvuga taim Eestis on ka pilliroog. Õigeks lugesime seega kõik kolm.

Küsimus number 22:

Eesti rahvuskiviks on alates 1992. aastast paekivi. Kus aga asub Eestis paekivi muuseum?

Vastus: Paekivi muuseume on Eestis tegelikult mitu. Üks asub Lääne- Virumaal Porkunis. Teine asub Tallinnas Laial tänaval (Hobuveskis). Meteoriitika- ja paekivimuuseum asub ka Saaremaal Kaalis. Õiged on kõik vastused.

Küsimus number 23:

Milliseid inimesele ohtlikke haigusi võib edasi kanda võsapuuk?

Vastus: Puugid võivad edasi eelkõige puukentsefaliiti ja puukborrelioosi, aga lisaks neile veel mitmeid ohtlikke haigusi.

Küsimus number 24:

Siilid on kaetud okastega. Kas siilipoegadel on okkad olemas ka juba sündides?

Vastus: Siilipojad sünnivad okasteta. Küll on nende kehal heledad pehmed karvakesed, millest arenevad okkad juba paari päeva jooksul.

Noored dendroloogid

Mari Kala Keskkonnaametist õpetab raagus puude tähtsamaid tunnuseid tähele panema.

Millised on puu pungad? Milline on tüve kattev koor?

Koolimajas täitsime töölehti. Rea ja Ülle

Martin, Elis ja Kelli

Anabel, Anna ja Lisete

Janek ja Hardi

Johanna, Anette ja Kadi

24. aprillil käis meil külas Mari Kala Keskkonnaametist. Läksime koos õppekäigule, et korrata meie tavapärasemaid okaspuid (kuusk, mänd, kadakas, lehis, jugapuu, nulg) ning õppida koore ja pungade järgu lehtpuid (pärn, vaher, tamm, arukask, haab, must ja hall lepp, pihlakas, saar, hobukastan, sarapuu).

Pärast täitsime koolis töölehti.

Tervisepäev Pühajärve Spas

23. aprillil oli koolipäev üsna lühikene - vaid kolm tundi. Kell 10 istusime bussile ja sõitsime Otepääle Pühajärve Spasse tähistama tervisepäeva.

Käisime saunas, istusime mullivannis, higistasime saunas ja ujusime basseinis.

Oli väga tervislik pärastlõuna.

Tore lehekülg linnulaulu õppimiseks

http://loto.era.ee/linnud/
Iga õige vastusega saad väikese sulekese.

Pildil on rohevint antud mängu leheküljelt.Klõpsa sõnadele ja mängi!

Palju õnne sünnipäevaks, Hardi!

Hardi saab täna kümneseks. Soovime talle kogu klassiga talle õnne sünnipäevaks!

Tujupilt

 Anna

 Lisete

 Johanna

 Kadi

Ülle

 Hardi

Elis

Võtmehoidja

 Meie tore võtmehoidjate pere

 Johanna võtmehoidja

 Elise võtmehoidja

 Ülle võtmehoidja

 Anna võtmehoidja

Kadi võtmehoidja

Kevadisest klassiekskursioonist

Kolmapäeval, 22. mail kell 8.00 sõidame klassiekskursioonile Haanja kõrgustikule. 

Meie esialgselt plaanitud marsruut näeb välja järgmine:

• Rõuge Suurjärv (Rõuge vald) ehk Nõiajärv asub sügavas Rõuge ürgorus, kuuludes Rõuge aheljärvestikku. Suurjärvest kagu pool paiknevad samas ürgorus Liinjärv ja Valgjärv, loode pool aga Kaussjärv, Ratasjärv, Tõugjärv ja Kahrila järv. Suurjärv nagu ka teised Rõuge järved on tekkinud jääaja lõpul jääsulamisvete uuristava tegevuse tagajärjel. Suurjärv on Eesti järvedest kõige sügavam - 38 meetrit.

• Ööbikuorg (12- 15 m). Kevadeti, toomingate õitsemise ajal rõkkab lehtpuumetsaga kaetud org ööbikute laulust - sellest ka oru nimi.
• Vesioinas

• Tindioru talu Rõuges on koht, kus elavad jaanalinnud. Pilet lastele 1,5 €. Imetleme väärikate jaanalindude vahvat iseloomu ning nende ilusaid suuri mune.

• Vällamägi (Haanja vald) on üks Eestimaa suurimaid looduslikke pinnavorme. Kõrgus merepinnast on 304 m. Suhteliselt kõrguselt on Vällamägi Eesti kõrgeim, ületades Suure Munamäe.

• Tamme-Lauri tamm (Urvaste vald) on Eesti jämedaim tamm. Tema ümbermõõt 130 cm kõrguselt 8 meetrit ja vanus on 680 aastat. Tüve õõnsus on täidetud raudarmatuurist konstruktsiooniga, täitmiseks kulus 8 tonni betooni. Sel ajal, kui õõs oli tühi, mahutas see kuni 7 inimest.

•  Fr. R. Kreutzwaldi muuseum Võrus. Pilet koos giidiga 1,5 €.

• Suur Munamägi (Haanja vald) on Baltimaade kõrgeim tipp kõrgusega 318m merepinnast. Mägi on poolmunaja kujuga ja kaetud kuuse-haava segametsaga. Suure Munamäe vaatetornist avaneb suurepärane vaade Eestimaa loodusele. Antud torn on arvult kuues, valmis 1939.aastal ning selle kõrgus pärast rekonstrueerimist 1969.a on 29,1 meetrit. Aastal 2005 renoveeriti torn taas ning juurde ehitati lift. Torni tippu jõudnu saab vaadata 50 km raadiuses Eestimaad 347 meetri kõrguselt.  Pilet lastele 2 € (liftiga 5 €). 

• Hinni kanjon asub Kahrila järve lähedal Haanja Looduspargi sihtkaitsevööndis, mis on looduspargi rangema kaitsekorraga vöönd. Ainulaadne on kanjonorg selle poolest, et ta on ainukene omalaadne Eestis. Hinni kanjon on lõikunud devoni ajastu liivakivisse, see periood algas umbes 410 miljonit aastat tagasi ja kestis 50 miljonit aastat. Kanjon on 15-20 m sügavune ja 300 m pikkune järskude nõlvadega sälkorg, mille põhjas on sügavalt liivakivisse lõikunud kiirevooluline Enni oja. Esimesed 50 meetrit ülesvoolu on kanjoni laius 6 - 10 meetrit, siis aga kitseneb kanjon 3 meetri laiuseks. Kohati on keeruline end vee ja liivakiviseina vahele ära mahutada.

Karikseen

Johanna käis eile ema ja isaga metsas jalutamas ning tõi klassikaaslastele uudistamiseks verevaid karikseeni.

Kevad astub juba pikki samme

Meie klass on märganud järgmisi kevadekuulutajaid:

	Kevade märk	Kuupäev
	Kevadkaruslane	30. märts
	Lumikelluke	31. märts
	Kuldnokk	2. aprill
	Sookurg	8. aprill
	Valge-toonekurg	8. aprill
	Linavästrik	14. aprill
	Kiivitaja	14. aprill
	Karikseen	15. aprill
	Koerliblikas	16. aprill
	Lapsuliblikas	16. aprill

 

Tervislik taldrik

Tervisliku taldriku täitmiseks kehtivad järgmised põhimõtted:

• erinevad salatid või aurutatud-hautatud-keedetud köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt pool taldrikust;
• põhitoit, nagu kala, kana või liha peab moodustama veerandi;
• lisand, näiteks riis, kartul, tatar, makaronid jms ülejäänud veerandi.

 

 Anna

 Elis

 Johanna

 Kadi

 Rea

 Hardi

 Lisete

Suitsetamisest

Täna käisime kogu klassiga suitsu tegemas. Õnneks küll mitte päriselt, sest abimees oli meil selline.

Kõik lapsed veendusid, kui hirmsaks muutus pabertaskurätt pärast ühe sigareti suitsetamist süstlas.See oli kollakas ja haisev.
Aga mida teeb suitsetamine suitsetajaga? Ilusad roosakad kopsud muutuvad varsti selliseks.

Pilt võetud siit: http://www.allencarr.ee/sokiteraapiaga-suitsetamise-vastu/

Mida halba teeb suitsetamine?

 • Suitsetamine muudab hingeõhu haisvaks, paneb suitsetaja kodu ja riided lehkama, ja (võib-olla et suitsetajate õnneks) nüristab nende lõhnataju.

• Suits ja nikotiin värvivad hambad kollaseks, suitsetajatel on ka rohkem parodontiiti ja muid igemehaigusi, kaasa arvatud hammaste väljalangemist.

• Krooniline köha ja köhatamine, suurenenud rögaeritus ja bronhiit on juba aastakümneid teadaolevad suitsetamise tagajärjed, lisaks on suitsetajad vastuvõtlikumad gripile ja neil on suurem tõenäosus grippi raskemalt läbi põdeda.

• Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tehes hingeldama. Pole üllatav, et suitsetamine halvendab ka noorte füüsilist vormi nii saavutuste kui ka vastupidamise suhtes – isegi regulaarselt treeningul käijate seas.

• Teismelistel suitsetajatel on kolm korda rohkem õhupuudust ja neil tekib kaks korda rohkem röga kui mittesuitsetavatel teismelistel.

• Noorte suitsetajate südame löögisagedus on kahe-kolme löögi võrra minutis kiirem kui mittesuitsetavatel eakaaslastel: neil võib uuringutel leida südamehaiguste tekkele viitavaid tundemärke.

• Suitsetamine on ka seotud kuulmislangusega, nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega.

Sama ohtlik, kui suitsetamine, on viibimine suitsuses õhus. Tegelikult lendub 85% tubakasuitsust ümbritsevasse ruumi. Eesti täiskasvanute seas läbiviidud uuringus (Eesti Tervisekasvatuse Keskus, 2001) leitakse, et 43% täiskasvanutest hingab oma kodus tubakasuitsust õhku. Võib arvata, et vähemalt sama palju, kui mitte veel rohkem imikuid, lapsi, teismelisi peab samuti kodus suitsuvinguses õhus viibima.
Rohkem loe:  http://www.kopsuliit.ee/

Käisime kevade märke otsimas

Käisime täna loodusõpetuse tunni ajal kevade märke otsimas. Sooja oli lausa 9 kraadi ja puhus nõrk lõunatuul.
Eemal põllu ääres hüüdis oma nime kiivitaja. Lindu ennast ei näinud, aga laulu oli selgelt kuulda.
Tiigi ääres kõndis valge- toonekurg. Lasteaia lapsed nägid samas, kuidas eemal põõsaste vahel lendas koerliblikas.
Aga meie pajude pehmed kiisuõied on veel väikesed ja alles piiluvad pruunist kestast välja. Õige õitsemiseni läheb veel aega... Ka sarapuul leidsime vaid isasõied - urvad. Väikeseid punaseid emasõisi me paraku ei leidnud.

Aga eemal kõnnib kurg, kõht on tühi, meel on kurb...

"Tere, Kevad!" küsib (6.)

Küsimus number 16:

Kes meie kevadekuulutajatest kuulutab kevadet järgmise laulu abil: "Siit-siit-siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirrutikk?"
Vastus: Seda teeb metsvint.

 Küsimus number 17:

Eesti rahvuslind on teatavasti suitsupääsuke. Kes on aga meie lõunanaabrite lätlaste rahvuslind?

Vastus: Läti rahvuslind on linavästrik, läti keels balta cielava.

Küsimus number 18:

Kes või mis on rahvapäraselt "kutu"?
Vastus: Rahvapäraselt kutsutakse kutuks metssiga. Tänapäevasemas kõnekeeles tähendab kutu veel: otsas, küps, omadega läbi, ka surnud. 

Tulbid

Elis

 Lisete

 Anna

 Johanna

 Kadi

Ülle

 Rea

 Hardi

Anette