14. veebruar
21. veebruar
28. veebruar
Eelmise küsimusega saime teada, et sõna “tomat” pärineb Kesk-Ameerikast. Tomat kui taim on pärit lõuna poolt, Lõuna-Ameerikast, oletatavasti Peruust. Mis on aga – samuti Lõuna-Ameerikast pärit – tomati lähisugulane, mis on eestlaste toidulaual veel sagedasem esineja kui tomat?
ISE KÜSIME, ISE VASTAME: kõik saabunud vastused on õiged – küsitud tegelane on tõepoolest kartul. Nii tomat kui kartul on maavitsaliste sugukonna taimed. Kui ülekantud tähendust kasutada, siis tomat ja kartul on ühe suguvõsa lapsed, kuid erinevatest perekondadest – umbes nagu onupoeg ja täditütar.Nii tomati kui kartuli vilja botaaniliseks nimetuseks on MARI - nagu paljud vastajad õigesti on märkinud. Seega, kui plaanite poodi või oma kasvuhoonesse tomateid tooma minna, võite vabalt öelda: “Ma lähen nüüd marjule!”
Esimese teadaolevad kartulikasvatajad olid inkad Ecquadoris Andide kõrgmäestiku Titicaca järve läheduses. Säiltamiseks kartulit kuivatati.
Nagu tomati, nii tõid ka kartuli Euroopasse meresõitjad. Euroopas võeti kartul vastu umbusuga, sest see arvati olevat kuradi vili. Esimesena Euroopas hakati kartulit viljelema Iirimaal. See oli hea lisatoit, sest sõdades vili hävis, kartul kasvas aga maa all. Kartuliteadlase Julius Aamissepa sulest on teada järgmised faktid: 1730. a jõudis kartul Rootsi ja 1737. a Soome. 1740-50-ndatel jõudis kartul Eestisse. 1920.–1930. aastatel oli Eesti riik kartuli tootmises ühe elaniku kohta maailmas esikohal. Praegu see kahjuks enam nii ei ole. Eesti inimene on viimastel aastakümnetel hakanud kartulit vähem sööma, võrreldes 1996. aastaga on kartuli tarbimine vähenenud 47%. Üks põhjusi on eestlaste toitumisharjumuste muutumine.
Nagu tomati, nii tõid ka kartuli Euroopasse meresõitjad. Euroopas võeti kartul vastu umbusuga, sest see arvati olevat kuradi vili. Esimesena Euroopas hakati kartulit viljelema Iirimaal. See oli hea lisatoit, sest sõdades vili hävis, kartul kasvas aga maa all. Kartuliteadlase Julius Aamissepa sulest on teada järgmised faktid: 1730. a jõudis kartul Rootsi ja 1737. a Soome. 1740-50-ndatel jõudis kartul Eestisse. 1920.–1930. aastatel oli Eesti riik kartuli tootmises ühe elaniku kohta maailmas esikohal. Praegu see kahjuks enam nii ei ole. Eesti inimene on viimastel aastakümnetel hakanud kartulit vähem sööma, võrreldes 1996. aastaga on kartuli tarbimine vähenenud 47%. Üks põhjusi on eestlaste toitumisharjumuste muutumine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar