Meie tomatitaimedele jääb minikasvuhoone väikeseks

 14. veebruar

 21. veebruar

28. veebruar

Eelmise küsimusega saime teada, et sõna “tomat” pärineb Kesk-Ameerikast. Tomat kui taim on pärit lõuna poolt, Lõuna-Ameerikast, oletatavasti Peruust.  Mis on aga – samuti Lõuna-Ameerikast pärit – tomati lähisugulane,  mis on eestlaste toidulaual veel sagedasem esineja kui tomat?

ISE KÜSIME, ISE VASTAME:  kõik saabunud vastused on õiged – küsitud tegelane on tõepoolest kartul. Nii tomat kui kartul on maavitsaliste sugukonna taimed. Kui ülekantud tähendust kasutada, siis tomat ja kartul on ühe suguvõsa lapsed, kuid erinevatest perekondadest – umbes nagu onupoeg ja täditütar.Nii tomati kui kartuli vilja botaaniliseks nimetuseks on MARI - nagu paljud vastajad õigesti on märkinud. Seega, kui plaanite poodi või oma kasvuhoonesse tomateid tooma minna, võite vabalt öelda: “Ma lähen nüüd marjule!”

Esimese teadaolevad kartulikasvatajad olid inkad  Ecquadoris Andide kõrgmäestiku Titicaca järve läheduses. Säiltamiseks kartulit kuivatati.
Nagu tomati, nii tõid ka kartuli  Euroopasse meresõitjad. Euroopas võeti kartul vastu umbusuga, sest see arvati olevat kuradi vili. Esimesena Euroopas hakati kartulit viljelema Iirimaal. See oli hea lisatoit, sest sõdades vili hävis, kartul kasvas aga maa all. Kartuliteadlase Julius Aamissepa sulest on teada järgmised faktid: 1730. a jõudis kartul Rootsi ja 1737. a Soome. 1740-50-ndatel jõudis kartul Eestisse. 1920.–1930. aastatel oli Eesti riik kartuli tootmises ühe elaniku kohta maailmas esikohal. Praegu see kahjuks enam nii ei ole. Eesti inimene on viimastel aastakümnetel hakanud kartulit vähem sööma, võrreldes 1996. aastaga on kartuli tarbimine vähenenud 47%. Üks põhjusi on eestlaste toitumisharjumuste muutumine.

Tähelepanu, valmistume vastlalaadaks!

Teisipäeval, 4. märtsil on koolis VASTLALAAT. Tule müüma ja ostma!

 

Sisult talvine, aga väljast kevadine matk

 Kõlleste mänd ehk Kõlleste pettäi

 3. klass

 4. klass

 1. ja 2. klass

 Kogu meie matkaseltskond

 Meie Kõlleste männi juures

 Männi tüvi oli kuue 1. klassi poisi jämedune

 Kõlleste mänd

Näsiniin õitseb!

Digikaameraga jalutas metsas Rea.

Kummitrükis lillepott

Tulbipoti võtsime Krokotakist.

 Johanna

Rea

Kadi

 Lisete

Elis

Hardi

 

 Ülle

Anna

Tule valla vastlapäevale!

Nädala menüü

Teisipäev 25. veebruar
H. Koolipiim, sai, kaalikas
L. Kanakaste, riis, kapsa-porgandisalat, leib, sai, mahlajook
O. Mulgipuder, hapukoor, leib, piim

Kolmapäev 26. veebruar
H. Koolipiim, sai, porgand
L. Köögiviljasupp, leib, sai, kakao-hapukooretarretis, koolipuuvili-pirn
O. Makaronisalat, leib, piim

Neljapäev 27. veebruar
H. Koolipiim, sai, kaalikas
L. Pikkpoiss, kartulid, kaste, köögivilja-kodujuustusalat, leib, sai, mahlajook
O. Väike saiake, piim

Reede 28. veebruar
H. Koolipiim, sepik, porgand
L. Kalasupp, leib, sai, kohupiimavaht kisselliga, koolipuuvili-õun
O. Lihapirukad, piim

 

Kevade märgid

Johanna käis kevade märke pildistamas. Kevad on sel aastal õige varajane. Peenardel õitsevad lumikellukesed, metsas õitseb näsiniin ning punab verev karikseen. Aga Johanna märkas ka üht röövikut ja vanu murumunasid (nn tossuseened).

Üks väike röövik on ärganud.

Verevad karikseened

Eelmise aasta murumunad

 Veel üks röövik

Head vabariigi 96. aastapäeva!

Taas head uudised

Täna tuli kiri Ahja Koolist. Tuglase sünniaastapäeva aktus ja loomekonkursi võitjate autasustamine toimub 28. veebruaril kell 12.30 ning sinna on kutsutud ka meie Elis!

Kas märkad nädalaga toimunud erinevusi?

14. veebruar

21. veebruar

Räpina Aianduskooli nädala küsimus ja õige vastus:

“TOMAT”  on päris paljudes keeltes “tomat”.  Sõna on pärit nahuatli keelest, millel tänaseks on umbes sama palju rääkijaid kui Eestis elanikke. Millises maailma piirkonnas räägitakse nahuatli keelt?

ISE KÜSIME, ISE VASTAME: Nahuatli (hääldus: na-vatl) keelt rääkisid asteegid Kesk-Ameerikas, Mehhikos. See oli enne Ameerika avastamist Kolumbuse poolt (1492) ja hispaanlaste sisserännet piirkonna suurim keel.

Nahuatli keelt loetakse ühelt poolt  väljasurnud keeleks, teiselt poolt on sellel rääkijaid  tänases Mehhikos üle 1,5 miljoni. Rääkijate arv on hetkel väikses kasvutendentsis – Mehhiko 2000. ja 2010. aasta rahvaloenduste põhjal on 10 aastaga nahuatli rääkijate arv kasvanud 100 000 võrra.

Tähistasime Eesti Vabariigi sünnipäeva

Selleks, et meil oleks turvaline koolis käia, mängida ja kasvada, vastutavad ja kannavad hoolt paljud inimesed, nende hulgas ka politseinikud ja piirivalvurid.

Tänase riigi sünnipäevapeo tähistamiseks olid meile külla kutsutud noorsoopolitseinik Tiina Kiik, piirkonnapolitseinik Veronika Kadastik ja piirivalvur Rauno Rammo koos oma teenistuskoera Como Vikariga. Lapsed said aimu politseiniku teenistuskohustest ja vormist, katsuda politseiniku kuulivesti ja nuia, näha, kuidas kuuletub politseikoer ja teha talle paigi.
Pärast sõime kringlit ja jõime teed.

Como Vikar oma peremehega

 Politseiniku kuulivest

Kogu klassile kingiks pranglijate kalender

Olümpialainel

 õpetaja

 Elis

Lisete

Anna

Kadi

Anette

Rea

Regiina

Hardi 

Pranglimise 2. etapp tehtud!

Tulemused 2. pranglimise etapis - jagamises said järgmised:
1. Lisete - 1284 punkti (1259, 1284, 1279), isiklik trennirekord 1367;
2. Rea - 1198 punkti (998, 1169, 1055), isiklik trennirekord 1223;
3. Elis - 1105 punkti (1105, 1078, 1083), isiklik trennirekord 1070;
4. Anette - 1051 punkti (890, 1051, 852), isiklik trennirekord 1067;
5. Hardi - 954 punkti (832, 867, 954), isiklik trennirekord 1197;
6. Ülle - 931 punkti (797, 803, 931), isiklik rekord 1026;
7. Johanna - 922 punkti (922, 752, 896), isiklik rekord 1056;
8. Anna - 659 punkti (589, 659, 634), isiklik trennirekord 776,
9. Kadi - 585 punkti (438, 585, 561), isiklik trennirekord 899;
10. Ander - 552 punkti (0, 552, 500), isiklik rekord 740;
11. Regiina - 206 punkti (149, 125, 206), isiklik trennirekord 260.

Nüüd ootab meid 3. etapp - staatiline kolmevõistlus (lahutamine, korrutamine, lünkamine).