Täna käisime kogu klassiga suitsu tegemas. Õnneks küll mitte päriselt, sest abimees oli meil selline.
Kõik lapsed veendusid, kui hirmsaks muutus pabertaskurätt pärast ühe sigareti suitsetamist süstlas.See oli kollakas ja haisev.
Aga mida teeb suitsetamine suitsetajaga? Ilusad roosakad kopsud muutuvad varsti selliseks.
Pilt võetud siit: http://www.allencarr.ee/sokiteraapiaga-suitsetamise-vastu/
Aga mida teeb suitsetamine suitsetajaga? Ilusad roosakad kopsud muutuvad varsti selliseks.
Mida halba teeb suitsetamine?
• Suitsetamine muudab hingeõhu haisvaks, paneb suitsetaja kodu ja riided
lehkama, ja (võib-olla et suitsetajate õnneks) nüristab nende
lõhnataju.
• Suits ja nikotiin värvivad hambad kollaseks, suitsetajatel on ka rohkem parodontiiti ja muid igemehaigusi, kaasa arvatud hammaste väljalangemist.
• Krooniline köha ja köhatamine, suurenenud rögaeritus ja bronhiit on juba aastakümneid teadaolevad suitsetamise tagajärjed, lisaks on suitsetajad vastuvõtlikumad gripile ja neil on suurem tõenäosus grippi raskemalt läbi põdeda.
• Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tehes hingeldama. Pole üllatav, et suitsetamine halvendab ka noorte füüsilist vormi nii saavutuste kui ka vastupidamise suhtes – isegi regulaarselt treeningul käijate seas.
• Teismelistel suitsetajatel on kolm korda rohkem õhupuudust ja neil tekib kaks korda rohkem röga kui mittesuitsetavatel teismelistel.
• Noorte suitsetajate südame löögisagedus on kahe-kolme löögi võrra minutis kiirem kui mittesuitsetavatel eakaaslastel: neil võib uuringutel leida südamehaiguste tekkele viitavaid tundemärke.
• Suitsetamine on ka seotud kuulmislangusega, nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega.
• Suits ja nikotiin värvivad hambad kollaseks, suitsetajatel on ka rohkem parodontiiti ja muid igemehaigusi, kaasa arvatud hammaste väljalangemist.
• Krooniline köha ja köhatamine, suurenenud rögaeritus ja bronhiit on juba aastakümneid teadaolevad suitsetamise tagajärjed, lisaks on suitsetajad vastuvõtlikumad gripile ja neil on suurem tõenäosus grippi raskemalt läbi põdeda.
• Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tehes hingeldama. Pole üllatav, et suitsetamine halvendab ka noorte füüsilist vormi nii saavutuste kui ka vastupidamise suhtes – isegi regulaarselt treeningul käijate seas.
• Teismelistel suitsetajatel on kolm korda rohkem õhupuudust ja neil tekib kaks korda rohkem röga kui mittesuitsetavatel teismelistel.
• Noorte suitsetajate südame löögisagedus on kahe-kolme löögi võrra minutis kiirem kui mittesuitsetavatel eakaaslastel: neil võib uuringutel leida südamehaiguste tekkele viitavaid tundemärke.
• Suitsetamine on ka seotud kuulmislangusega, nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega.
Sama ohtlik, kui suitsetamine, on viibimine suitsuses õhus. Tegelikult
lendub 85% tubakasuitsust ümbritsevasse ruumi. Eesti täiskasvanute seas
läbiviidud uuringus (Eesti Tervisekasvatuse Keskus, 2001) leitakse, et
43% täiskasvanutest hingab oma kodus tubakasuitsust õhku. Võib arvata,
et vähemalt sama palju, kui mitte veel rohkem imikuid, lapsi, teismelisi peab samuti kodus suitsuvinguses õhus viibima.
Rohkem loe: http://www.kopsuliit.ee/
Rohkem loe: http://www.kopsuliit.ee/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar