Käisime täna loodusõpetuse tunni ajal kevade märke otsimas. Sooja oli lausa 9 kraadi ja puhus nõrk lõunatuul.
Eemal põllu ääres hüüdis oma nime kiivitaja. Lindu ennast ei näinud, aga laulu oli selgelt kuulda.
Tiigi ääres kõndis valge- toonekurg. Lasteaia lapsed nägid samas, kuidas eemal põõsaste vahel lendas koerliblikas.
Aga meie pajude pehmed kiisuõied on veel väikesed ja alles piiluvad pruunist kestast välja. Õige õitsemiseni läheb veel aega... Ka sarapuul leidsime vaid isasõied - urvad. Väikeseid punaseid emasõisi me paraku ei leidnud.
Eemal põllu ääres hüüdis oma nime kiivitaja. Lindu ennast ei näinud, aga laulu oli selgelt kuulda.
Tiigi ääres kõndis valge- toonekurg. Lasteaia lapsed nägid samas, kuidas eemal põõsaste vahel lendas koerliblikas.
Aga meie pajude pehmed kiisuõied on veel väikesed ja alles piiluvad pruunist kestast välja. Õige õitsemiseni läheb veel aega... Ka sarapuul leidsime vaid isasõied - urvad. Väikeseid punaseid emasõisi me paraku ei leidnud.
Aga eemal kõnnib kurg, kõht on tühi, meel on kurb...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar