Viktoriin "Tere, Kevad!" küsib (3)

Küsimus number 10:
Paldiski lähedal asuvad Soome lahes kaks saart: Suur-Pakri ja Väike-Pakri. Kumb nendest saartest on pindalalt suurem?

Vastus: Saarte nimed on petlikud. Tegelikult on suurem Väike-Pakri pindalaga 12,9 km2, Suur-Pakri pindala on 11,6 km2.
 

Küsimus number 11:
Lepatriinud on kasulikud putukad, hävitades taimekahjureid - lehetäisid. Mitu lehetäid võib lepatriinu päevas süüa?

Vastus: Lepatriinu sööb keskmiselt 100 lehetäid päevas. Lepatriinu vastsed on tunduvalt suurema isuga, süües kuni 400 lehetäid päevas.
 

Küsimus number 12:
Mesi on paljude laste lemmiktoidu hulka. Samas on mee tootmine raske töö. Kui mitu lilleõit peavad mesilased külastama, et toota 1 kg mett?

Vastus: Ühe kilogrammi mee tootmiseks peaksid mesilased külastama erinevatel andmetel 2-10 miljonit lilleõit.

Küsimus number 13:
Eesti on tuntud oma metsarohkusega. Millist liiki puid kasvab Eestis kõige rohkem?
Vastus: See puu on mänd.

Küsimus number 14:
Missugune meie kevadekuulutaja kannab rahvapärast nime lambakeel?
Vastus: Lambakeele nime all tundis vanarahvas maikellukest.

Küsimus number 15:
Mis liiki lind on Ahja 4 ja mille poolest ta eriline on?
Vastus: Ahja 4 on sookurg. Ta on eriline selle poolest, et tegi ränderekordi kogupikkusega umbes 6000 km. Ja muidugi on ta eriline ka seepärast, et kannab satelliitsaatjat.

Küsimus number 16:
Kes see on kuni meetri pikkune röövkala, kes on kevadeti Eesti kaladest üks esimesi kudejaid?
Vastus: See kala on haug.

Küsimus number 17:
Kuidas on muistendi järgi tekkinud Ülemiste järv?
Vastus: Kalevipoja ema Linda pisaratest, kui ta leinas oma meest Kalevit.

Küsimus number 18:
Nimetage kolm Eestis kasvavat mürgist taime.
Vastus: Mürgiseid taimi on tegelikult palju ja ka pakutud loetelu oli mitmekesine. Mõned näited: näsiniin, mürkputk, ülane, jugapuu, piibeleht, ussilakk, surmaputk, käoking jne.