31.05.11

1. klass lõpetatud!

Armsad lapsed!
Alles see oli, kui aasta tagasi käisid oma tulevase koolimaja ja klassiga tutvumas! Nüüd on pikk kooliaasta kohe lõppemas ja võid end lugeda juba 2. klassi õpilaseks.
See oli töökas ning tegus aasta. Lugesime, jutustasime, kirjutasime ja arvutasime, meisterdasime, maalisime ja joonistasime, lugesime läbi palju raamatuid, käisime matkamas, avastasime ilusaid paiku ja lustisime piknikul. Aasta on läinud tõepoolest kiiresti!
Soovin Sulle vahvat suve! Jookse, mängi, suple, matka, puhka ja laiskle pisutki, kuid ära unusta vahel juturaamatut kätte võtta. Kasva pikemaks, aga ära unusta olla ettevaatlik liikluses ja veekogu ääres. Soovin, et oleksid sügisel taas valmis uusi tarkusi õppima ja hoolsalt koolitööga rinda pistma.
Ilusat suve teile kõigile! Kohtumiseni 1. septembril juba tuttavas klassis.
Õpetaja Sigrid

Taimepildid

Pildid said imearmsad!
Töövahendid: lainepapp, kliister, akrüülvärvid, plastmassist kahvel või puupulgad (värvi segamini ajamiseks), taimed, juukse- võo mööblilakk, auguraud (papi augustamiseks), takunöör (kinnitusaasaks).
Töö käik: Lainepapile teha augurauaga augud, kuhu kinnitada takunöörist kinnituspael. Lainepapp katta kliistriga, tilgutada peale 2 - 3 tooni akrüülvärvi ja ajada plastmassist kahvliga laiali. Siis katta pilt taimedega (mitte kasutada liialt lihavate lehtede või õitega taimi). Paari päeva pärast katta töö põranda või juukselakiga.
Tähelepanu! Akrüülvärvid tuleb riietele sattununa kohe riietelt maha pesta, sest kuivanult on nad riietel igavesti!

30.05.11

Piknik Hilbal

Anna, Ülle, Rea, Anette, Hardi
Hoolimata ilmateatest hakkas vihma tibutama ja puhus päris külm tuul.
Aga jooksumängud, kuurist leitud riided ja Anna ema toodud kuum tee tegi olemise soojaks.
Vihma eest sai varjualusesse peitu minna.
Kõhud said täis, väga täis.
Ja sooja andis lõke...
Vahepeal käisid tüdrukud Bibit kallistamas.

27.05.11

Lepatriinud

Täna meisterdasime lepatriinusid. Tänu meie noorele õpetaja Lennale!
Töövahendid: lame kivi, guašš- või akrüülvärvid, liikuvad silmad, lakk.

25.05.11

Fotomeenutus kahest tublist talvisest pranglijast

Elis ja Lisete Põlvas võistlemas maakondlikus finaalis.

Memme musi

Täna lugesime läbi Elar Kuusi raamatu "Memme musi".
Pisipõnni laul:
"Nõuan oma kapsapead,
andke kätte, olge head!
Võidan kas või sada susi -
mul on kaasas memme musi."

Konnad

23.05.11

Sisaliku rada ja Piusa

Piusa liiv on ilus hele ja sisaldab palju kvartsi. Vihmapilved on juba taevas.
Korraga tõusis tuul ja silmad said liiva täis.
Pisas filmi vaatamas: Rea, Johanna, Anette. Nende toolid olid saarepuust.
Muuseumikoopas
Koopas oli vaid 9 kraadi sooja. Prr kui külm!
Rabarada sai läbi! Oh!
Matkaraja lõpus nõia juures.
Vaateplatvormilt jõuavad alla Ülle ja Elis...
Lisete ja Anna jõuavad torni tipust tagasi. Kas oli ka hirmus?
Anna, Lisete, Ülle, Johanna, Anette, Kadi
Rabajärve vesi oli pruun ja toitainete vaene. Kalu seal ei ela, küll aga linde: sõtkaid ja sinikael- parte.
Hardi uurib soojärve linde.
Veiko Maastik Keskkonnaametist oli väga tubli grupijuht.
Soojärv
Rabarajal
23. mail 1.- 4. klassil tunde ei toimunud. Kooli tulid kõik koolikottideta ja matkariietes. Kohe hommikul istusime bussile, et sõita Meenikunno rappa, kus ootas meid giid Veiko Maastik Keskkonnaametist.
Ilm oli imeilus: päike paistis, puhus mahe tuul ja soojagi oli paarkümmend kraadi. Esialgu vaatasime üle Päikeseloojangu maja ning panime paika matka reeglid: grupijuhist mööda ei lähe, kõvasti ei räägi ning prahti maha ei viska. Veiko selgitas meile, miks on sood ja rabad vajalikud - neis on suured mageveevarud.
Raba laudteel kõndides saime tuttavaks viie rabas kasvava taimega: küüvitsaga, sookailuga, jõhvikaga, huulheinaga ja tupp- villpeaga. Nägime ka tondihobusid ja hiidämblikke ning imetlesime väikeseid, kuid vanasid keerdunud tüvega rabamände. Saime teada, mis vahe on älvel ja laukal. Laugas on sügav ja mudane koht rabas. Älves on sügav ja märg lohk rabas, mis on kaetud pealt samblaga ja näib seetõttu astumiseks sobiv. Ohtlikud on rabas kõndijale mõlemad.
Raja lõpus heitsid lapsed pilgi läbitud rabale vaateplatvormilt. Seejärel said kõik öelda, mis neile retkelt meelde jäi.
Siis keeras bussinina Piusa poole. Piusalt sõime esmalt kõhud täis. Siis asusime koopaid avastama.
Piusa koopad tekkisid 1922. aastal, mil sealset klaasliivaks sobivat kvartsliiva hakati maa-alustes käikudes kaevandama. Piusas asuvad endised kaevanduskäigud on kujunenud lendlaste ehk rahva seas nimetatud nahkhiirte talvituspaigaks. Nahkhiired on lendavad imetajad. Nad on peidulise eluviisiga ning asustavad nii loodusmaastikke kui hõreda inimasutustega kultuurmaastikke. Nende suvised elupaigad on puistutes ja veekogude ääres. Päeval on nahkhiired peidus, öösel aga sooritavad toitumislende. Nad on putuktoidulised. Piusa koobastikust on leitud seitset liiki nahkhiiri: tiigilendlane, veelendlane, brandti lendlane, habelendlane, nattereri lendlane, suurkõrv, põhja- nahkhiir. Nahkhiiri tuleb Piusale talvituma kuni 100 km raadiusest, kokku võib nende arv ulatuda 3500 isendini.

Ilusaid liivakiviseinu imetlesime muuseumikoopas, seal saime teada ka, kuidas liiva kaevandamine vanasti käis. Karjääris saime olla natuke aega, sest suur tuul, vihm ja kõuemürin ei lasknud kauem kaunist liivavälja nautida. Suud- silmad said peent liivapuru täis.
Tore oli erinevate värvidega liivast valmistada liivapudel. Erinevate värvidega liiv tekitas pudelisse lustaka värvidemängu. Vahepeal tuli pudelit koputada. Esimene pudel läks koputamise peale lausa katki. Siis läksime vaatama filmi Piusast ning kiikasime muuseumis ringi.
Missugune "õige" ekskursioon on ilma poepeatuseta? Reisile pani suure punkti Edu kaupluse külastamine Põlvas. Mõni ostis endale pisut magusat, mõni sirutas muidu jalgu-
See oli taas tore ja õpetlik päev! Lapsed said taas kiita viksi ja viisaka käitumise eest. Sõidukulu rappa kandis Keskkonnaamet. Suur- suur aitäh talle!

19.05.11

Kevadkontsert

Ajateenijad laulavad.
Direktor Rita Punning avab kevadpeo.
Meie Elis tantsib ka kantritantsu.
Hardi laulab ansamblis.
19. mail toimus meil isemoodi kevadpidu. Seekord pidasime seda Krootuse rahvamajas. Kui tavaliselt on esinejateks meie lapsed, siis sedapuhku esines küll lastekoor, ansambel, lapsed kelladega ja süntesaatoril, peo- ja kantritantsijad, kuid enamuse eeskavast täitis ajateenijate ansambel "Laul jätta!".
Sõdurpoisid laulsid tõepoolest hästi ning teenisid tulise aplausi.

Linnulaulutund

Linde õpetas märkama Külli Kalamees- Pani Tartu Ülikooli zooloogiamuuseumist.
Binokkel aitas linde lähemalt vaadata.
Rea ja Elis
Eemal viibutas saba linavästrik.
Lisete, Johanna ja Rea
Anette, Lisete, Anna ja Ülle
Kes seal laulab? On see must- kärbsenäpp või rohevint?
Lõpuks kordasime kõik üle slaidiesitust vaadates.

18.05.11

Tulipunane lilleke

 Täna lugesime Sergei Aksakovi raamatut "Tulipunane lilleke".
Elas kord rikas kaupmees, kellel oli kolm tütart. Ükskord enne pikale reisile minekut küsis ta, mida tütred kingiks soovivad. Kõige keerulisemaks osutus noorima tütre soov saada tulipunane lilleke, millest kaunimat poleks terves maailmas. Kaupmees leidis lille ühe lossi aiast. Lossis elas aga koletis, kes nõudis tasuks mehe tütart...

17.05.11

KEVADKONTSERT

Neljapäeval, 19. mail kell 18.00 toimub Krootuse rahvamajas kooli KEVADKONTSERT. Esinevad lapsed, aga ka ajateenijate ansambel "Laul jätta!".
Olete kogu perega oodatud!

16.05.11

Tulbid

Ülle
 Anna
 Elis
Anette
Johanna
Kadi
Hardi
Rea