Krootuse Põhikooli 2014./15. õppeaasta

AVAAKTUS

toimub

1. septembril kell 8.30.

 

Teele kaasa

Ma olen meie blogisse teinud üle seitsmesaja viiekümne postitusse. Täna kirjutan ma siia viimast korda.

Armsad sipelgad! Ma nägin Teid esimest korda täpselt neli aastat tagasi maikuus 2010, kui Te tulite koos vanematega koolimaja, klassi ja oma tulevase õpetajaga kohtuma. Mul on kahju, et toona keeldus digikaamera töötamast - paraku pilte sellest kohtumisest pole. Aga kui vaadata esimese koolipäeva pilte, siis võib arvata, et olite üsna väikesed.

Esmapilgul olite Te nagu lapsed ikka; mõnda Teist olin varem kohanud, paljusid nägin esmakordselt. Sellest, et Te olete erilised ja ainulaadsed, sain ma aru esimese veerandi lõpuks. Te olite kohusetundlikud ja hoolsad, sõbralikud ja hoolivad. Te rõõmustasite mahajääja edusammude üle ja kurvastasite siiralt, kui kellelgi ei läinud hästi. Te märkasite palju. Polnud haruldane, kui mõni Teist märkas õpetaja tujutut olekut või muret ja püüdis seda kallistamise ja pika paiga parandada. Te olite alati kõigi mu lennukate ideedega nõus ning suutsite mind nende nelja aasta jooksul korduvalt meeldivalt üllatada.

Meid jäävad saatma rohked mälestused: ekskursioonid Tartusse, Võrtsjärve Limnoloogiajaama, Vudila mängumaale, Elistvere loomaparki, Piusa liivakoobastesse, Alatskivi lossi, Palamusele, Haanja kõrgustikule ja Tallinna, õppekäigud Ahhaasse, Jääaja Keskusesse, Meenikunno rappa, Räpina jäätmeklassi, Eesti Põllumajandusmuuseumi, Põlva Talurahvamuuseumi Karilatsis, Metsamoori tallu, neli öölugemisel veedetud toredat õhtud ja ööd, lugematul hulgal klassiõhtuid, palju ühiselt loetud raamatuid, rohkelt kino- ja teatrietendusi, väljasõidud koos vanemate ja õdede- vendadega Pokumaale, Maanteemuusiumisse ja Tõravere Stellaariumisse... Ja muidugi need mitmed konkursid, viktoriinid ja võistlused, millest me edukalt osa võtnud oleme. Ja iga- aastane "Tere, Kevad!" kevade saabumise märkamisega. Aga muidugi mahub nendesse mälestustesse ka palju naermisi, ühised õpetaja sünnipäeva jäätisesöömised, põnevad jutud ja ühised saladused ning mõned pisaradki.
Ühtlasi tahaks tänada Teie vanemaid, kes olid alati esimese palumise peale abiks ja nõuks.

 Lõpmata armsa raamatu "Väike prints" autor Antoine de Saint-Exupéry on kirjutanud: "Alati on oht, et kui oled lasknud end taltsutada, saad natuke nutta." Armsad sõbrad, Te olite viimastel neljal aastal mu teekaaslasteks ja seltsilisteks. Aga ajal ei ole kombeks peatuda, vaid üha edasi rutata. Maailm on üks tõeliselt põnev paik!

Lõpetuseks tahaksin Teile kirjutada teele toreda Bryant McGilli mõttetera:

Et elada imelist elu, loo rohkem, osta vähem, kallista rohkem, jagele vähem, anna rohkem, võta vähem, andesta rohkem, muretse vähem ja ole iga päev tänulik, et sa elad!

Te jääte alati osaks mu südames! Hoian Teile alati pöialt. Olen Teie jaoks alati olemas.

Teie õpetaja Sigrid