Korstnapühkija

Regiina

 Kadi

 Rea

Ülle

Lisete



Victor Vasarely stiilis op- kunsti töö

Need tööd on Ungari- Prantsuse kunstniku Victor Vasarely op- kunsti stiilis tehtud tööd.

Regiina

 Anette

 Hardi

 Kadi

Ülle

Rea

Anna

Elis

Lisete

Johanna

Ander

Nädala menüü

Esmaspäev 27. jaanuar
H. Koolipiim, sai, kaalikas
L. Guljašš, kartulid, porgandisalat, leib, sai, mahlajook
O. Tatratangupuder, hapukoor, leib, piim

Teisipäev 28. jaanuar
H. Koolipiim, sepik, porgand
L. Köögiviljasupp, leib, sai, kakao-hapukooretarretis, mandariin
O. Sai keedisega, piim

Kolmapäev 29. jaanuar
H. Koolipiim, sai, porgand
L. Hakklihakaste, kartulid, värske kurk, leib, sai, mahlajook, koolipuuvili-pirn
O. Kartulisalat, leib, piim

Neljapäev 30. jaanuar
H. Koolipiim, sepik, kaalikas
L. Lihapirukad, vaniljesaiake, mahlajook, koolipuuvili-õun
O. Tähekestesupp, võileib vorstiga

Reede 31. jaanuar
H. Koolipiim, sai, porgand
L. Kalasupp, leib, sai, kohupiima-rosinavaht
O. Viineripirukad, piim

Talilinnukaamera

Need lapsed, kel endal akna taga linde toita ja vaadelda pole võimalik, võivad seda teha internetis. Näha on Otepääl asuv lindude toidulaud ning külalised seal on väga mitmekesised.

Selleks, et toidulaua külalisi vaadelda, kliki siia.

Metsseakaamera töötab

Klikka siia ja sa võid näha metssigade restorani. Eriti aktiivseks muutsuvad need metsanotsud hämaras.

Mida me teame metsseast?

Kaitse Eestis: Ei kuulu kaitsealuste liikide hulka.

Elupaik: Metssiga võib kohata peaaegu kõikjal. Ta on väga suure kohanemisvõimega loom. Meelispaikadeks on niisked lopsaka alustaimestikuga kuuse-, leht- ja  segametsad, samuti sooservad, ja veekogude kaldad, kus ta leiab toitu ja varju. Metssead armastavad ka põldudega piirnevaid metsaalasid. Suvel eelistavad nad niiskeid leht- ja segametsi, talvel tiheda alustaimestikuga kuusikuid.

Segamini võib ajada: Metsssiga on küllaltki raske kellegagi segamini ajada, aga kui, siis  kährikkoeraga ja karuga, kuid ka siis pigem pimedas või pikkadelt distantsidelt.

Levik ja arvukus Eestis: Metssiga asustab tervet Eestit. Kõige suurem on arvukus Lääne- ja Lõuna-Eestis. Metssead on elanud eesti territooriumil jääaja lõpust saati, kuid 17.- 18. sajandil kliima jahenes ja nad taandusid lõuna poole. 19. sajandil liikusid meie aladel ainult üksikud kuldid. 20. sajandi alguses asustasid metssead uuesti Eesti, kuid kadusid jälle 1945. aastal külma talve tõttu. Nad tulid taas ja nüüdseks on metssigade arvukus viimase 50 aasta suurim - üle 20 000 isendi. Selline suur hulk on tingitud pehmetest talvedest, pidevast lisasöötmisest ja vaenlaste vähesusest.

Eluiga: Metssiga võib elada üle 25 aasta, kuid looduses juhtub seda aruharva. Tavaliselt ulatub vanus umbes 10 aastani.

Pereelu: Metssead on karjalise eluviisiga loomad. Keskmine karja suurus on 10 isendit. Vanemad kuldid elavad eraldi, liitudes karjaga ainult jooksuajal. Karju võib olla erinevaid kooseisu poolest: põrsakari(koos emisega), kesikkari(kesik on 1-2 aastane noorloom), vanaloomade- ja segakari. Tavaliselt juhib karja juhtemis.

Metsigadel algab jooksuaeg novembris ja lõpeb jaanuaris. Sellel ajal liituvad karjadega ka kuldid. Algab kultide võitlus emiste pärast, mis võib lõppeda küllaltki veriselt. Vigastuste leevendamiseks kasvatavad kuldid endale naha alla paksu sideainest kilbi, mis kaitseb vastase kihvade eest. Tugevaim kult saab õiguse viljastada kogu karja emised.

Tiinus kestab 4,5 – 5 kuud ja põrsad sünnivad aprillist maini. Poegimine toimub hoolega meisterdatud pesas. Pesamaterjaliks kasutab emis kulu, sammalt, oksi ja kohaks valib mõne tihniku või kuusealuse. Keskmiselt sünnib 5-6 põrsast, harva kuni 12. Emisel annavad esimesed nisad rohkem piima kui tagumised ja see tekitab põrsastevahelise tüli, mille käigus selgitatakse välja, milline nisa kellelegi kuuluma hakkab. Esimesed paar nädalat toitutakse ainult emapiimast, siis hüljatakse pesa ja hakatakse tarvitama ka muud toitu. Täielik üleminek looduslikule toidule toimub umbes neljandal kuul.

Toidulaud: Metssiga on kõigesööja. Suurem osa toidust hangitakse maad songides. Sealt leiavad nad taimede maa-aluseid osi: juuri, risoome ja mugulaid. Samuti süüakse taimede maapealseid osi: lehti, noori võrseid, oksi ja puukoort. Metssead armastavad ka põllukultuure: sügiseti külastatakse vilja- ja kartulipõlde. Hea meelega süüakse ära ka vihmaussid, kõiksugused vastsed, tõugud, putukad, roomajad, kahepaiksed, pisiimetajad ja linnu munad. Ära ei öelda ka korjustest. Sügisel ja talvel moodustavad  suure osa toidulauast tammetõrud. Nälja korral võivad metssead isegi nõrku või surnuid liigikaaslasi süüa.

Vaenlased: Metssea kõige suurem looduslik vaenlane on hunt, kes  peamiselt murrab põrsaid. Kuna huntide arvukus on Eestis suhteliselt väike, siis sigade arvukust nad väga ei mõjuta. Hetkel võiks kõige suuremaks vaenlaneseks pidada inimest, kes kütib aastas üle 10 000 looma. Samuti võivad kuldid jooksuajal hukkuda teise rivaali kihvade tõttu. Ei saa välistada, et ka ilves ja karu võivad mõne metssea murda.

Huvitavaid tähelepanekuid:

• Põrsad on neljanda elukuuni heledad ja triibulised.
• Kuldid tähistavad oma territooriumi kihvadega puudele jutte vedades ja end nende vastu sügades.
• Metssead armastavad võtta mudavanne, sest kehale jääv mudakiht kaitseb putukate eest.
• Metsseal on 44 hammast. Kultidel arenevad välja võimsad silmahambad (kihvad).
• Kõige paremini arenenud meel on metsseal haistmine, ta võib tunda toidu lõhna isegi 70 cm sügavuselt kõdu seest.
• Messiga võib teha väga madalaid jorisevaid häälitsusi, mis asjatundmatu inimese võivad päris ära hirmutada.

Kasutatud allikas: http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=68

Pranglimise 1. voor tehtud!

Tulemused said täna sellised:
Elis - 2100 punkti (2019, 2100, 1895);
Rea - 1508 punkti (1356, 1313, 1508);
Ülle- 1507 punkti (1323, 1507, 1481);
Lisete - 1424 punkti (1424, 1249, 0);
Johanna - 1280 punkti (1235, 1192, 1280);
Hardi - 1076 punkti (1002, 1078, 1176);
Ander - 1074 punkti (933, 1074, 1049);
Anette - 1043 punkti (868, 1043, 1038);
Kadi - 898 punkti (898, 989, 973);
Anna - 732 punkti (430, 643, 732);
Regiina - 474 punkti (416, 401, 474).

Meie klass

Rea

 Ülle

 Regiina

 Kadi

 Elis

 Hardi

 Ander

 Anette

Anna

 Johanna

Lisete



Ole nähtav!

Esmaspäeval, 10. veebruaril toimub kõigile Krootuse Põhikooli õpilastele tasuta programm "OLE NÄHTAV!".
Koguneme koolimaja juurde kell 17.15. Programmi kestvus 1 tund.
Osalejad registreerida klassijuhatajate juures 3. veebruariks.
Programmi viib läbi Põlva noorsoopolitseinik Tiina Kiik.

Tunne looma - saarmas

22. jaanuaril käis meil külas Kristi Toom Võru looduskoolist, et rääkida saarmast. Eestis on saarmad võetud kaitse alla ja nende vähesuse ja ettevaatliku eluviisi tõttu ei pruugi me nendega üldse kohtuda. Aga kui hoolsat eeltööd teha ja kannatlik olla, siis võib mõne jõe või järve ääres siiski teda näha. Aga milline on siis arukas ja lustlik saarmas? See on väikene, kiskja, kellele meeldib nii suvel kui talvel mäeküljelt liugu lasta, kes on virk kalapüüdja, aga ei ütle ära ka limustest, linnupoegadest ja -munadest ja kõigest muust, millest jõud üle käib. Saime vastused küsimustele, mis seob saarmast konnaga või pardiga.
Juhendajal oli kaasas saarma nahk, mida kõik said lähemalt uudistada. Vaatasime ka video saarmast ja täitsime kordamiseks töölehte. Kõik saarma kohta tekkinud küsimused said vastuse.

Täna on ülemaailmne kallistamise päev

Selle nädala menüü

Esmaspäev 20. jaanuar
H. Koolipiim, sepik, porgand
L. Hernesupp, leib, rosinasai, kohupiimakreem
O. Klimbisupp, võileib singiga

Teisipäev 21. jaanuar
H. Koolipiim, sai, kapsas
L. Praekala, kartulid, kaste, värske kurk, hiina kapsas, leib, sai, mahlajook, koolipuuvili-õun
O. Kohupiimasaiake, piim

Kolmapäev 22. jaanuar
H. Koolipiim, sai, porgand
L. Boršisupp, leib, sai, mustikakissell vahukoorega, mandariin
O. Makaronisalat, leib, morss

Neljapäev 23. jaanuar
H. Koolipiim, sai, kaalikas
L. Aedviljahautis, leib, plaadikook, kakao, koolipuuvili-pirn
O. Mulgipuder, hapukoor, leib, piim

Reede 24. jaanuar
H. Koolipiim, sepik, porgand
L. Frikadellisupp, leib, sai, leivakreem piimaga
O. Lihapirukad, tee

Seotud südamed

Elis

Johanna

Lisete 

Rea

 

Töö käik:
1. Esmalt kinnitasime paberi maalriteibiga laua külge.
2. Siis rullisime maalrirulliga punase ja valge guaššvärviga tausta.
3. Eemaldasime teibi ja jätsime töö veidi ajaks kuivama.
4. Lõikasime seest tühjad südamed (paber voltida pooleks, siis tuleb süda ühtlane).
5. Kõigepealt tuleks hariliku pliiatsiga südamete šabloonid ette joonistada nii, et südamete jooned jookseks alt ja pealt.
6. Lõpuks värvisime südamed erinevate punaste toonidega.

 Anette

 Anna

 Hardi

 Regiina

 Ülle

 Kadi

Ander

Kooli menüü sel nädalal

       

                               

Esmaspäev 13. jaanuar
H. Koolipiim, sai, porgand
L. Klimbisupp, leib, rosinasai, kohuke
O. Praemakaronid hakklihaga, leib, piim

Teisipäev 14. jaanuar
H. Koolipiim, sai, kaalikas
L. Hakklihakaste, kartulid, punapeedisalat, leib, sai, mahlajook, koolipuuvili-õun
O. Lihapirukad, piim

Kolmapäev 15. jaanuar
H. Koolipiim, sepik, porgand
L. Spagetid hakkliha-ja juustuga, tomat, leib, sai, mahlajook, mandariin
O. Köögiviljasupp, võileib vorstiga

Neljapäev 16. jaanuar
H. Koolipiim, sai, kaalikas
L. Kalasupp, leib, sai, kohupiimavaht kisselliga, koolipuuvili-pirn
O. Kartulisalat, leib, tee

Reede 17. jaanuar
H. Koolipiim, sai, porgand
L. Pikkpoiss, kartulid, kaste, kaalikasalat, leib, sai, mahlajook
O. Sai šokolaadivõiga, piim

Portugali kunstniku Henrique José Teixeira Matose stiilis töö

Elis

Johanna

Anna

Hardi

Rea

Ülle

Ander

Anette

Kadi

Lisete

Portugali kunstniku Henrique Jose' Teixeira Matose stiilis ringid
Töö käik:
1. Kata paber (heledate) vesivärvidega.
2. Kuivanud paberile tee sirkliga kontsentrilised ringid.
3. Tõmba läbi ringide joonlauaga 4 sirgjoont (hea korrata ilmakaari: põhi- lõuna, ida- lääs, kagu- loe, edel- kirre).
4. Värvi musta värviga (tušš, guašš, vesivärv, rasvakriit) vaheldumisi tekkinud sektorid.
5. Viimistle töö viltpliiatsiga - kata hariliku pliiatsi jooned.