Ööl vastu pühapäeva (31. märtsil kell 3.00) läheme üle suveajale ja nihutame kella tunni võrra edasi. See tähendab, et saame tund aega vähem magada.
30.03.13
29.03.13
28.03.13
Tagasi kooli!
Kadi
Rea ja Anette
Johanna ja Ülle
Lisete
Hardi
rest
Piret Kimmel
Anna
28. märtsil toimus meil kohtumine kooli vilistlase ja TERA kooli õpetaja Piret Kimmeliga.
Piret meenutas oma kooliaega ning kinnitas lastele, et väikesest koolist võib saada hea hariduse, millega edasi minnes maailma avastada, sõpru leida ning olla edukas oma töös.
Suurest kotist tulid välja tahvelarvutid, millega oli päris palju põnevat avastada.
Lapsed arvasid, et Piret võiks järgmisel nädalal taas tulla. :)
27.03.13
Kevadmatk
27. märtsil tulid Krootuse Põhikooli 3. klassi lapsed kooli pisut
paksemates riietes, sest selle aasta talv on natuke kangekaelne ja
väljas on ikka veel, hoolimata algavast aprillis, üsna krõbedad
külmakraadid.
Meie matk kandis pealkirja "Igas pungas on peidus ime" ning me otsustasime selgeks pungade ja tüvede järgi enamlevinud lehtpuud.
Arukase tundsime ära valeva tüve, pikkade saledate pungade ja väikeste täppide järgi okstel. Hariliku saare pungad olid mustad, oksad sirged, rohekashallid ja väga sirged. Harilik sarapuu jäi meelde nende puhkemata õite - urbade ja rohekate pungade järgi. Hobukastani pungad olid kleepuvad ning okstel olid väikesed hobuse kabja jäljed. Harilik toomingas oli mitme tüvega põõsas, mille oksad lõhnasid iseloomulikult. Hariliku pärna pungad olid ümarad, oksad punakad. Hariliku tamme oksad olid kõige enam harunenud, pungad asusid oksal väga lähestikku ning vana tamme kattis sügavate pikilõhedega korp.
Koos märkasime, et soe ja ere päike on pungad pannud paisuma.
Tagasiteel oli hea korrata juba õpitud puid.
Kõik selgeks õpitud puude oksad tõime ka kooli, panime nad vette ja kirjutasime koolikaaslastele õppimiseks- kordamiseks juurde sildid.
Kõik 3. klassi õpilased said matkalt õpitud puudele lisaks punased põsed.
Meie matk kandis pealkirja "Igas pungas on peidus ime" ning me otsustasime selgeks pungade ja tüvede järgi enamlevinud lehtpuud.
Arukase tundsime ära valeva tüve, pikkade saledate pungade ja väikeste täppide järgi okstel. Hariliku saare pungad olid mustad, oksad sirged, rohekashallid ja väga sirged. Harilik sarapuu jäi meelde nende puhkemata õite - urbade ja rohekate pungade järgi. Hobukastani pungad olid kleepuvad ning okstel olid väikesed hobuse kabja jäljed. Harilik toomingas oli mitme tüvega põõsas, mille oksad lõhnasid iseloomulikult. Hariliku pärna pungad olid ümarad, oksad punakad. Hariliku tamme oksad olid kõige enam harunenud, pungad asusid oksal väga lähestikku ning vana tamme kattis sügavate pikilõhedega korp.
Koos märkasime, et soe ja ere päike on pungad pannud paisuma.
Tagasiteel oli hea korrata juba õpitud puid.
Kõik selgeks õpitud puude oksad tõime ka kooli, panime nad vette ja kirjutasime koolikaaslastele õppimiseks- kordamiseks juurde sildid.
Kõik 3. klassi õpilased said matkalt õpitud puudele lisaks punased põsed.
26.03.13
"Tere, Kevad! viktoriin küsib (2, 3)
Küsimus number 4:
Millal ja miks kuked kirevad?
Vastus: Kuigi enamasti arvatakse, et kuked kirevad hommikuti, võivad nad kireda tegelikult igal ajal, andes sellega ülejäänud maailmale teada teada oma territooriumist ja kanakarjast. Seega küsimusele millal lugesime õigeks iga vastuse, kuna valet vastust sellele pole.
Küsimus number 5:
Mille poolest on eriline Orissaare staadion (jalgpalliväljak)?
Vastus: Keset jalgpalliväljakut kasvab tammepuu.
Küsimus number 6:
Kellele meie metsloomadest kinkis Kalevipoeg tänutäheks kasuka?
Vastus: Kalevipoeg kinkis tänutäheks hea nõu eest tüki oma kasukast siilile.
Küsimus number 7:
Kes on Eesti rahvuskala?
Vastus: Eesti rahvuskalaks on alates 2007. aastast räim.
Küsimus number 8:
Kes on Elistvere loomapargis elav Karoliina?
Vastus: Elistvere loomapargis elav Karoliina on pruunkaru.
Küsimus number 9:
Millega maitseb toitu toakärbes?
Vastus: Kuigi toakärbes sööb suuga (mida kärbsel nimetatakse imikärsaks), maitseb ta toitu siiski jalgade peal olevate karvadega. Õigeks lugesime nii jalad kui karvad.
Millal ja miks kuked kirevad?
Vastus: Kuigi enamasti arvatakse, et kuked kirevad hommikuti, võivad nad kireda tegelikult igal ajal, andes sellega ülejäänud maailmale teada teada oma territooriumist ja kanakarjast. Seega küsimusele millal lugesime õigeks iga vastuse, kuna valet vastust sellele pole.
Küsimus number 5:
Mille poolest on eriline Orissaare staadion (jalgpalliväljak)?
Vastus: Keset jalgpalliväljakut kasvab tammepuu.
Küsimus number 6:
Kellele meie metsloomadest kinkis Kalevipoeg tänutäheks kasuka?
Vastus: Kalevipoeg kinkis tänutäheks hea nõu eest tüki oma kasukast siilile.
Küsimus number 7:
Kes on Eesti rahvuskala?
Vastus: Eesti rahvuskalaks on alates 2007. aastast räim.
Küsimus number 8:
Kes on Elistvere loomapargis elav Karoliina?
Vastus: Elistvere loomapargis elav Karoliina on pruunkaru.
Küsimus number 9:
Millega maitseb toitu toakärbes?
Vastus: Kuigi toakärbes sööb suuga (mida kärbsel nimetatakse imikärsaks), maitseb ta toitu siiski jalgade peal olevate karvadega. Õigeks lugesime nii jalad kui karvad.
Maakondlik viievõistlus tublilt tehtud!
Kõik meie neli pranglijat olid supertublid. Tulemused said sellised:
| 1. | Anett Ruven | Antsla G | 3.a | 8291 | 1601 | 1811 | 1816 | 1844 | 1219 | |
| 2. | Elis Soo | Krootuse PK | 3. | 8216 | 1827 | 1750 | 1783 | 1867 | 989 | |
| 3. | Signor Kukk | Antsla G | 3.a | 7354 | 1488 | 1753 | 1661 | 1506 | 946 | |
| 4. | Diana Ots | Antsla G | 3.a | 7217 | 1337 | 1197 | 1306 | 2462 | 915 | |
| 5. | Edgar Kuld | Saverna PK | 2. | 5832 | 1357 | 920 | 887 | 1986 | 682 | |
| 6. | M. Hõlst | Saverna PK | 3. | 5544 | 1076 | 1136 | 1028 | 1746 | 558 | |
| 7. | Rea Nukk | Krootuse PK | 3. | 5536 | 1244 | 1007 | 1156 | 1543 | 586 | |
| 8. | Lisete Härma | Krootuse PK | 3. | 5532 | 1142 | 1099 | 1157 | 1100 | 1034 | |
| 9. | Sander Toobre | Mikitamäe Kool | 3. | 5469 | 1128 | 1135 | 1207 | 1286 | 713 | |
| 10. | Johanna Juhkam | Krootuse PK | 3. | 5338 | 1271 | 1055 | 1036 | 1299 | 677 | |
| 11. | Hendrik Kink | Põlva ÜG | 2.b | 5158 | 819 | 683 | 868 | 2213 | 575 | |
| 12. | Jaanrudolf Vaher | Orava PK | 3. | 4364 | 830 | 847 | 900 | 1174 | 613 | |
| 13. | Hugo Ermel | Saverna PK | 1. | 4273 | 1061 | 564 | 780 | 1621 | 247 | |
| 14. | Kevin Nigol | Saverna PK | 1. | 4100 | 826 | 447 | 635 | 1964 | 228 | |
| 15. | Jaako-Aulis Kull | Saverna PK | 1. | 3170 | 805 | 286 | 688 | 1233 | 158 | |
| 16. | Romet Silm | Saverna PK | 1. | 2659 | 636 | 276 | 310 | 1278 | 159 | |
| 17. | Oliver Mägi | Saverna PK | 1. | 2428 | 506 | 285 | 476 | 895 | 266 | |
25.03.13
Lihavõttemunad ja -tibud
Hakkame konna õmblema!
Sel kevadel on Heli Raidla nukukonkursi teemaks KONN. Seoses sellega
hakkavad kõik soovijad õmblema fliisist konna. Riide, niidi ja mahulise
vatiini maksumuseks kujuneb 1- 1.50 € (täpsema summa teatan hiljem).
Õmbleme võimalusel esmaspäevast neljapäevani pärast tunde klassis.
Pranglimises maakonnavõistlustele!
Pranglimise finaalvõistlus toimub 26. märtsil kl 11.00 Põlva Ühisgümnaasiumis.
Meie klassist pääses finaali lausa neli õpilast:
1. Elis (kahe õnnestunuma võistluse summa - 8901 punkti),
5. Lisete (kahe õnnestunuma võistluse summa - 6829 punkti);
8. Rea (kahe õnnestunuma võistluse summa - 6184 punkti);
10. Johanna (kahe õnnestunuma võistluse summa - 6005 punkti).
Ka kõik teised olid väga- väga tublid, sest meie vanusegrupis oli võistlejaid lausa 100!
Hoiame tüdrukutele kõvasti pöialt!
Hoiame tüdrukutele kõvasti pöialt!
15.03.13
3. veerandi eest "palgaleht" käes
Täna saime tunnistused. Kõigil just nähtud vaeva ja tubliduse eest. Eriti uhked oleme me Johanna, Rea, Anette ja Lisete üle, kel sel veerandil vaid tunnistusel hinneteks viied. Ent ka kõik teised olid väga tublid.
Ilusat kevadist vaheaega! Jälgige ka kevade edenemist ja ärge unustage, et lugemine on üks tark tegevus.
14.03.13
Tähistasime emakeelepäeva
Juhukolmevõistlus tehtud!
Täna võistlesime pranglimise juhukolmevõistluses. Kõik olid taas väga tublid! Tulemused said kõikide Põlva- ja Võrumaalt osalevate 1.- 3. klasside õpilaste hulgas järgmised:
2. koht - Elis - 4388 punkti (1388+1484+1516);
5. koht - Rea - 3041 punkti (1235+1179+627);
7. koht - Johanna - 3027 punkti (659+1102+1266);
22. koht - Anna - 2318 punkti (658+556+1104);
29. koht - Ülle - 1948 punkti (732+670+526);
31. koht - Hardi - 1883 punkti (319+747+817);
34. koht - Anette - 1766 punkti (727+738+301);
35. koht - Kadi - 1763 punkti (713+666+384).
2. koht - Elis - 4388 punkti (1388+1484+1516);
5. koht - Rea - 3041 punkti (1235+1179+627);
7. koht - Johanna - 3027 punkti (659+1102+1266);
22. koht - Anna - 2318 punkti (658+556+1104);
29. koht - Ülle - 1948 punkti (732+670+526);
31. koht - Hardi - 1883 punkti (319+747+817);
34. koht - Anette - 1766 punkti (727+738+301);
35. koht - Kadi - 1763 punkti (713+666+384).
13.03.13
"Tere, Kevad!" viktoriin küsib
Küsimus number 1:
Kõik me oleme kuulnud lugusid meie rahvuskangelasest Kalevipojast. Millist tööd peaks Kalevipoeg praegu tegema?
Vastus: Kalevipoeg valvab põrguväravaid.
Kõik me oleme kuulnud lugusid meie rahvuskangelasest Kalevipojast. Millist tööd peaks Kalevipoeg praegu tegema?
Vastus: Kalevipoeg valvab põrguväravaid.
Küsimus number 2:
Missugust looduslikku värvi saadakse mustikast?
Missugust looduslikku värvi saadakse mustikast?
Vastus: Reeglina saadakse mustikast lillat värvi. Sõltuvalt
kasvukoha looduslikest tingimustest võib värv siiski varieeruda punasest
siniseni.
Küsimus number 3:
Meil on kolm kevadkuud: märts, aprill, mai. Neist kahe kuu nimi sisaldub meie tavaliste kevadlillede nimedes. Millisel kevadkuul ei ole oma nimega lille? Mis on teiste kevadkuude lillede nimetused?
Vastus: Aprillil pole oma nimega lille. Märtsikuul on märtsikelluke ja maikuul maikelluke.
Meil on kolm kevadkuud: märts, aprill, mai. Neist kahe kuu nimi sisaldub meie tavaliste kevadlillede nimedes. Millisel kevadkuul ei ole oma nimega lille? Mis on teiste kevadkuude lillede nimetused?
Vastus: Aprillil pole oma nimega lille. Märtsikuul on märtsikelluke ja maikuul maikelluke.
11.03.13
Tellimine:
Postitused (Atom)