Tubli, Johanna!

Johanna esines väga julgelt ning ilmekalt maakonnas Ellen Niidu luule esitamise konkursil "Midrimaa". Tema esituses kõlasid luuletused "Kaevur ja kaebur" ning "Tüdrukud ja poisid".

Lõke

Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva tähistamine

Reedel, 22. veebruaril tähistasime Krootuse rahvamajas Eesti Vabariigi sünnipäeva. Toimus väike kontsert, kus esinesid meie kooli ja lasteaia lapsed ning naisrahvatantsurühm.
Peale kontserdi sõime pidupäevatorti.

Ilusat püha!

Lõnganukk

Kunksmoor

Lisete

 Elis

 Ülle

Kadi

Rea

Anna

Johanna

 

Hardi



Anette

Luuletused Eestist

Minu armas Eestimaa

Eestimaa on väike maa.
Elan isa- emaga.
Minu kodukoht on ilus,
künkad, põllud puude vilus.

Söögiks on meil  hernes, uba,
kapsas, kartul, sibul ka.
Siin on hea, sest siin mu kodu,
kus end kindlalt tunnen ma.
Anna

Eestimaa

Eestimaa mu kodumaa,
seal mu sõbrad, vanemad.
Kodukohaks Põlvamaa, 
siin paksud metsad vohavad.

Metsatukas majake,
kus ootamas koer ja kassike.
Rõõmsalt kodu valvavad,
vahel silma looja lasevad.
Kadi

Eestimaa

Eestimaa mu kodumaa,
siin suureks- targaks sirgun ma.
See on minu sünnimaa,
mu kallis, armas isamaa.

Mul on siin vennad- õed,
tubli ema, töökas isa.
Ema on mul väga tark,
isa aga väga visa.
Rea


Meie lipul palju värve:
sinine ja must ja valge.

Meie maal on palju lilli:
tulp, nartsiss ja roos.

Meie tähestikus palju tähti,
kokku kolmkümmend kaks.

Meie maal on palju loomi:
kass ja koer ja siga.

Palju armastan ma Eestit!
Elis

Eestimaa

Eestimaal on palju järvi,
metsad, järved, mõned rabad.
Looduses on palju värve,
ilus meri metsa taga.

Eesti rahvas töötas, visa,
uhked aga pole nad.
Ei nad kohe tõsta kisa,
rõõmsalt päevi veedavad.
Lisete

Armas Eesti

Eestimaa rahvas on kärmas.
Me loodus on talvel härmas.
Eestimaa ei ole suur,
siin sirgumas vaid suured puud.
Ülle

Eestimaa 

Eestimaa on ilus paik,
on kõigel juures kodukandimaik.
siin kaunid metsad, rabad,
siin elan, hingan vabalt.

Suvel päike, vesi soe,
talvel kasukasse poen.
Sügisel on puudes kulda
ning kevadel läeb seeme mulda.
Hardi

Eesti paigad

Tartu lähedal on Elva,
mulle kõige armsam Põlva.
Läänemeres väike Ruhnu,
temast veidi suurem Kihnu.
Tallinnast käib põhjatuul,
Pärnu rannas kivist muul.
Krootuses on minu kool,
Ahja jõel on käre vool. 
Johanna
 

 

Suitsupääsukesed

Triibulised labakud

Staatiline kolmevõistlus tehtud!

Täna võistlesime pranglimises staatilises kolmevõistluses. Kõik olid väga tublid! Tulemused said kõikide Põlva- ja Võrumaalt osalevate 1.- 3. klasside õpilaste hulgast järgmised:
1. Elis - 4513 punkti (1695+1421+1397);
4. Lisete - 3520 punkti (1062+1085+1373);
12. Rea - 3052 punkti (920+909+1223);
14. Johanna - 2978 punkti (1079+1001+898);
16. Ülle - 2714 punkti (715+849+1150);
21. Anna - 2402 punkti (683+641+1078);
22. Hardi - 2381 punkti (1049+736+596);
25. Anette - 2270 punkti (676+553+1041);
41. Kadi - 1605 punkti (569+519+517). 
  
Põlvamaa/Võrumaa Pranglimise III etapp toimub 22. veebruarist kuni 15. märtsini. Usinat harjutamist!

Veealune kari

Täna käis koolis OÜ Vaatepiir 3D planetaarium, kus saime vaadata filmi “Veealune kari”, mis on lõbus, südamlik ja õpetlik lugu kalade elust.

Sõbrapäevaks

Me kanname oma sõpru südames ja nad ei ole kordagi öelnud, et neil on seal kitsas. /A. Valton/ 

Kõigile väikestele sõpradele - head sõbrapäeva! Küll on hea, et te olemas olete!

Hõissa, vastlad!

Täna tähistasime koolis VASTLAPÄEVA. 

4. tunni ajal viis õpetaja Sirje saalis läbi vastlavõistlusi. 5. tunni ajal käisime Krootuse suurel mäel kelkudega liugu laskmas. Muidugi sõime ka hernesuppi ja vastlakukleid.

Sõbrapäeva südamed

Seekord õmblesime sõbrapäevaks südameid. Ja ehkki mõnda südamekest tuli mitu korda üles harutada, said südamed tõepoolest lustakad.

Töövahendid: punane vilt, punane ja roosa niit, nõel, käärid, liikuvad silmad, mahuline vatiin, liim, rinnanõel.

Maanteemuuseumis ja lumelinnas

Maanteemuuseumi töötaja ja meie giid Kaja Kerner rääkis meile taliteedest, talvistest liikumisviisidest ja –vahenditest. Saime teada, mis on lumeväravad ja milleks neid kasutati ning mida hakata peale räätsadega. Pärast seda lustisime lumelinnas - kõigil said põsed punaseks ja tuju heaks.Kõigile meeldis väga!

"Tere, Kevad!" alustab taas

Sain korraldajatelt sellise kirja:

"Tere, Kevad!" kutsub taas!
Taas on algamas loodushariduslik ettevõtmine "Tere, Kevad!".

Kutsume lapsi koos õpetajate ja vanematega loodusesse kevadet otsima ja leidma ning oma tegemisi ja leidusid ka teistega jagama. Osalema on oodatud koolide 1. - 9. klasside õpilased ning lasteaedade vanemate rühmade lapsed koos õpetajatega. Projekti põhitegevused algavad 1. märtsil ja kestavad mai keskpaigani.

"Tere, Kevad!" eesmärgiks on lähendada lapsi loodusele ning õpetada neid ja nende vanemaid märkama looduses toimuvaid muutusi. Kevade otsimise käigus õpivad lapsed tundma mitmeid looma- ja taimeliike: vaadeldakse 36 Eestis levinud looma- ja taimeliigi ilmumist kevadisse loodusesse. Kevadekuulutajateks on valitud esimesena õitsema hakkavad taimed (nt. sinilill, paiseleht, ülane, võilill, maikelluke), saabuvad rändlinnud (nt. põldlõoke, kuldnokk, valge-toonekurg, suitsupääsuke, kägu), esimestena ärkavad liblikad (koerliblikas ja lapsuliblikas) ja kahepaiksed (rohukonn), esimesed seened (karikseen ja kevadkogrits).

Lapsed panevad kirja nende ilmumise kuupäeva – lindude laul, taimede õitsema hakkamine – ning sisestavad selle projekti kodulehel asuva lihtsa vormi kaudu andmebaasi. Seda, millised kevadekuulutajad Eestimaa eri paikadesse ilmunud on ehk kui kaugele kevad Eestis arenenud on, saavad tabelite ja animeeritud kaartide kujul veebis jälgida nii osalejad kui ka kõik teised huvilised. Samuti on veebis kättesaadavad ka eelmiste aastate tulemused.

Lisaks vahetutele loodusvaatlustele sisaldab "Tere, Kevad!" ka mitmeid teemakohaseid lisategevusi: toimub piltide joonistamine kevadekuulutajatest, luuletuste kirjutamine ning kevadfotode konkurss. Jätkub ka väga populaarne loodusteemaline viktoriin kahes vanuserühmas, kus lapsed on nii küsijate kui ka vastajate rollis.

Hakkame siis peagi kevadet tähele panema!

Rea saab täna kümne aastaseks!

 
Palju õnne sünnipäevaks, kallis Rea!

Meisterdasime lumememmesid