Krootuse sipelgate sagimised: märts 2012

29.03.12

Elis ja Johanna pranglimise maakondlikel võistlustel edukad!

Maakondlikel pranglimiste viievõistlustel läks meie klassi piigadel väga hästi. Elis sai 5651 punkti ( 1313+1094+1085+1635+524) ja Johanna 4310 (845+744+754+1316+651) punkti. Elis oli maakonna parimate 1.- 3. klassi pranglijate arvestuses kuues (2. klassi õpilaste arvestuses 1. koht) ja Johanna sai 11. koha (2. klassi õpilaste arvestuses 2. koht).

Küll te olete tublid!

27.03.12

Külvasime mungalille seemneid

Igaüks sai endale topsi, mulla ja seemned. 14- 20 päeva pärast võib oodata esimesi rohelisi ninakesi mullast välja pistmas.

TERE, KEVAD! viktoriin küsib

Küsimus number 1:

Pühajärves Otepää külje all on palju allikaid. Nimeta kõige tuntum Pühajärve allikas.

Vastus: Selleks kuulsaimaks allikaks on Armuallikas ehk Veriläte. Allikas asub Pühajärve idapoolsel küljel ja jääb ümber Pühajärve kulgeva matkaraja äärde. Allikavesi sisaldab rauda, mis seistes punaka sademena välja langeb. Vana legend jutustab, et jaaniööl hõbepeekrist jooduna pidavat Armuallika vesi looma suure ja püsiva armastuse. Räägitakse ka, et siinne vesi vaigistavat valusid ja pidavat haigeid terveks tegema.

Küsimus number 2:

Mis võib olla põhjuseks ütlusele, et Tartu lähedal Lohkvas paistab kogu aeg päike?

Vastus: Tartu lähedal Lohkvas paikneb AS Grüne Fee Eesti osakond, kus toimub aastaringne kurgi, salatite ja maitseroheliste kasvatamine suurtes valgustatud kasvuhoonetes. Kasvuhoonete kuma paistab kõrgele ja kaugele, seetõttu öeldaksegi, et Lohkvas paistab kogu aeg päike.

Küsimus number 3:

Mida näitab lepatriinu täppide arv?

Vastus: Tihti arvatakse, et lepatriinu täppide arv näitab loomakese vanust. Tegelikult näitab lepatriinu täppide arv loomakese liiki ja vananedes täppe juurde ei tule.

Küsimus number 4:

Üks meie kevadekuulutajast lind ei tee endale pesa, vaid muneb oma munad teiste lindude pesadesse. Kes?

Vastus: Selleks linnuks on kägu.

Küsimus number 5:

Kuidas tekkisid kuulsad Piusa liivakoopad?

Vastus: Piusa liivakoopad tekkisid siis, kui sealset klaasi valmistamiseks sobivat liiva hakati maa-alustes käikudes kaevandama. See algas 1922. aastal.

Küsimus number 6:

Millest lasi Kalevipoeg ehitada endale laeva, et sõita maailma otsa, ja mis pandi laevale nimeks?

Vastus: Laev ehitati üleni hõbedast ja selle nimeks pandi "Lennuk".

Küsimus number 7:

Milline Eestis elav imetaja oli 1980. aastal Tallinnas toimunud purjeregati maskotiks?

Vastus: Selleks maskotiks oli viigerhüljes, täpsemalt viigerhülge poeg Vigri.

Küsimus number 8:

Muistendi järgi oli see imetaja algselt alasti loomake. Nüüd on selle looma katteks tükikene Kalevipoja kasukast. Kes see loom on?

Vastus: See loom on siil, kes tänuks hea nõuande eest sai Kalevipojalt kehakatteks tükikese vammusest.

Küsimus number 9:

Aastas on kaks päeva, mil päev ja öö on ühepikkused. Milliste päevadega on tegemist?

Vastus: Nendeks päevadeks on kevadine ja sügisene pööripäev. Kevadisel pööripäeval algab kevad, sügisesel pööripäeval algab sügis.

Alustasime "Viplala" lugemist

Saime tuttavaks härra Blomi, Johannese, Nella- Della ja muidagi Viplalaga. Raamatu loodame läbi lugeda neljanda veerandi lõpuks.

26.03.12

Rästik

Johanna

Anna

Rea

Ülle

Elis

Hardi

Kadi

25.03.12

TERE, KEVAD! alustab taas

Aktiivne kevade märkide otsimine- märkamine läheb taas lahti. Juba on Johanna teinud imeilusa kevadluuletuse ning Johanna, Kadi ja Anette märganud esimest verevat karikseent (6. märts).

Hakka sinagi kevadet otsima!

Taimed ja seened, mille õitsemist või ilmumist märkame:
lumikelluke
sarapuuu
paju (urbade õitsemine)
paiseleht
karikseen
sinilill
näsiniin
ülane
varsakabi
lepiklill
kevadkogrits
toomingas
maikelluke
võilill
kullerkupp
nurmenukk

Loomad:
põldlõoke
kiivitaja
kuldnokk
metsvint
väike koerliblikas
lapsuliblikas
linavästrik
rohukonn
punarind
sookurg
laulurästas
käblik
väike-lehelind
valge-toonekurg
kägu
räästapääsuke
suitsupääsuke
ööbik
piiritaja

15.03.12

Kloun

Anna

Hardi

Kadi

Ülle

Rea

Elis

Johanna

Anette

Lisete

14.03.12

Pranglimise maakonnavõistlustest

Põlvamaa pranglimise finaal toimub Põlva Ühisgümnaasiumis neljapäeval, 29. märtsil kl 9.00
AJAKAVA:

09.10-10.00 võistlevad Sirgujad + Oskajad
10.30 Sirgujad + Oskajad autasustamine
Meie klassist pääsesid kolme võistluse põhjal finaali Elis ja Johanna.
Palun harjuta vaheajal viievõistlust!

Puu

Anna

Kadi

Rea

Hardi

Anette

Ülle

Johanna

Tagasi kooli!

Kolmapäeval, 14.märtsil käis TAGASI KOOLI! nädala raames külas kooli vilistlane ja Kõlleste vallavanem ANDRUS SEEME. Küsimused külalise kooliaja ning vallaelu kohta sai postitada saalis paiknevasse postkasti ning neid polnud vähe!

Esmalt jutustas Andrus Seeme oma õpingutest Karaski 8- klassilises Koolis, Olustveres Sovhoostehnikumis ja EPA- s, siis tööst agronoomi, arendusnõuniku ja vallavanemana.

Mida siis küsiti? Kes oli vallavanema esimene õpetaja ja missugune lemmiktund? Millised vembud tal kooliajast meeles on? Missugust ainet õpetaks ta koolis kõige meeleldi? Kui saaks olla võlur, missugused kolm soovi ta täidaks? Mis on meie valla põhilised mured?

Palju oli nii- öelda lemmik- küsimusi: lemmikvärv, lemmiksöök ja - jook... Kõik küsimused said ka vastuse.

Aitäh külla tulemast, härra vallavanem!

13.03.12

Etendus

12. märtsil käisime Krootuse kultuurimajas vaatamas Eesti Lasteteatri etendust "Merikajaka seiklused".

09.03.12

6. klass tegi informaatika tunnis 2. klassist pilte

08.03.12

Meie klassi tublid kirjutajad- luuletajad

Igal aastal kuulutab Ahja Keskkool välja Fr. Tuglasele pühendatud omaloomingukonkursi. Sel aastal võis kirjutada luuletuse "Minu kool" ja proosapalade teemaks oli "Minu pere".

Meie klassist osalesid konkursil oma töödega Johanna ja Lisette. Väga tublid!

Eelmisel nädalal tuli tore uudis - Lisete luuletus võitis oma vanuserühmas 3. koha. Lisete käis ka reedel Ahjal aukirja ja -hinda vastu võtmas.

Minu kool
Lisete Härma

Minu kool on Krootuses,

mul on suured lootused.
Praegu käin ma teises klassis.
Ma ei valeta, ei vassi.
Ei ma vaata teistelt maha,
ega tee ka tunnis paha.

Meil direktoriks on Rita,

talle kiitvaid sõnu jätkub ikka.
Tore kokatädi Aili,
askeldab meil köögis.
Tänu talle lõunaks valmis
Maitsvad - isuäratavad söögid.

Aino muusikast teab kõike,

tal on palju reise- sõite.
Spordiõpetajaks Sirje,
kekas käsib joosta ringe.
Inkat annab meile Leeni,
et me õpiks rohkem keeli.

Reno tunneb cha-cha rütme,

valsist kõike teab ja ütleb.
Minu õpetaja Sigrid,
pole halb ju miskit pidi,
kõike teab ja kõike oskab,
laste eest ta kaitsvalt kostab.

Kool on tore, ühtehoidev,

see on väike, ilus, soe.
Minu kool see meeldib meile,
kindlasti ka meeldiks teile.
Südamesoovi ei pea küsima -
Palun, et me kool jääks püsima!

Minu pere

Lisete Härma

Minu perre kuuluvad minu õde, vend, ema ja isa. Ent pere ei koosne vaid inimestest, vaid pereliikmeteks on ka loomad. Loomadeks on meil kaks koera: Ruudi ja Blacky, hobune Asiil ja kass Rocco. Koer Blacky on mu parim sõber. Me mängime koos, teeme võistlusi, ehitame koos lumekoopaid ja võtame ette lugematul hulgal asju. Minu vanemad ütlevad, et ta ongi päris minu koer. Meie Ruudi aga on Blackyga paar super haukujad! Kui tuleb näiteks postiljon või minu onu, ei jõua nad ära haukuda! Siis kui me lähme autoga kuhugi, tuleb Blacky enamasti meiega kaasa. Ka suusatama minnes jookseb Blacky rõõmsalt ühes. Ükskord kui läksime lumesaaniga sõitma, jätkus Blackyl võhma terve tee meie järel joosta. Pärast koju jõudes oli ta jooksust väga janune.

Talveti veab minu teine koer Ruudi mind kelguga. Talle nii meeldib seda teha. Aga kui ma maha kukun, siis paneb ta ajama. Siis on tükk tegu, et teda koju tagasi saada.

Oma õe Greetega ma jalutan, jooksen, uisutan ja mängin. Toas aga joonistame, maalime ja meisterdame igasuguseid ehteid.

Enda venna Hannesega mängisin ma hiljuti lumesõda ning mänguhoos juhtus nii, et ta viskas palli mulle täpselt näkku. Ma ei saanud haiget, aga ei näinud ka mitte midagi. Hannesega on väga vahva mürada.

Emaga ma suusatan, uisutan, rulluisutan, jooksen ja teen kepikõndi. Vahel ma aitan ema köögis.

Isaga aga olen käinud seikluspargis, ujumas, lumeonni ehitamas ja koduõues mõningaid töid aidanud teha.

Kogu perega käisime aga hiljuti Värskas ujumas, saunades ja mullivannis mõnulemas. Seal oli hiiglama lõbus! Kogu perele meeldis väga aurusaun.

Minu pere on mulle maailmas kõige kallim!

Meie pere jutt

Johanna Juhkam

Meie peres on viis inimest: ema, isa ja kolm last. Meil on ka kaks minijänest: üks on isane ja teine emane. Isase nimi on Ferdinand ja emasel Emilie. Meil on veel koer ja kass. Koera nimi on Potsu ja kassi nimi on Täpi.

Mina õpin Krootuse Põhikooli 2. klassis. Koolis osalen peale tunde spordiringides, kellades, mudilaskooris ja näiteringis. Emal on Prangli külakeskuses tore töö, sest ta korraldab erinevaid üritusi: vastlapäev, sõbrapäev, kevadpühad, emadepäev, volbripäev, mardipäev, kadripäev, jõulud. Seal saab koos meisterdada, mängida oma pere ning teiste lastega. Isaga on tore suvel murutraktoriga muru niita ja puid lõhkuda. Kaks vanemat õde käivad Tallinna Ülikoolis. Õde Lenna õpib õpetajaks ja õde Liisi õpib bioloogiat. Vahepeal kui õed koju tulevad on nendega lõbus koos mürada ja saan neilt õppimisel abi küsida. Eelmisel suvel aitasin õel taimi korjata ja kuivatada. Vahel mängime koos perega lauamänge.

Me elame oma majas. Meie maja ümber on ilus loodus, millest ma olen teinud ilusaid pilte. Talvel saame suusatada ja kelgutada, sest meil on suured mäed. Sula lumega ehitame lumememme ja lumekindlust. Jõulud on ka ilus aeg siis toome kuuse tuppa ja ehime, teeme jõulutoitu ja küpsetame piparkooke. Jõulude ajal käime perega vanaisa pool külas.

Suvel saame õues joosta, ujuda, batuudil hüpata, vibu lasta ja igasuguseid mänge mängida. Eelmisel suvel käisime perega Kohtla Kaevandus muuseumis. Kõige rohkem meeldis mulle maa all rongiga sõita. Koos perega on vahva käia uutes kohtades.

Mul on parim pere kogu maailmas.

Snowtubing

8. märtsil käisime koos 3. klassiga Otepääl liugu laskmas ehk siis tuubimas.

Ilm oli ilus ja päikseline ja rajad pikad ning libedad. Oli väga lahe tunne sõita hooga mäest, tuul näkku vuhisemas. Agaramad jõudsid tunniga 7- 9 korda alla sõita. Lastele meeldis Otepääl väga.