Johanna
Anette
Kadi
Rea
Hardi
Lisete
Anna
Elis
Ülle
28.09.11
Puu- ja köögiviljade söömise 7 päeva päevik
Tervise Arengu Instituut on koostanud LAPSE PUU- JA KÖÖGIVILJADE SÖÖMISE 7 PÄEVA PÄEVIKU, mida me nädal aega täidame. Siis on näha, kes on kõige agaram ning tublim puu- ja köögiviljade sööja.
Kokkuvõtted teeme esmaspäeval.
Veidi veel söömisest Muinasjutumaa tegelaste läbi:
Saabastega Kass ja kala
Kala peaks sööma vähemalt kaks korda nädalas. Hea oleks, kui söödaks nii valget kui punast kala, peamiselt keedetult, hautatult, ahjus tehtult. Kalapulki võib süüa, kuid nende puhul tuleks lugeda pakendit ning eelistada neid, milledes kala sisaldus on suurem. Harvem süüa kalakonserve, soola- ja suitsukala, kuna need sisaldavad palju soola. Kala on oluline D-vitamiini ja asendamatute rasvhapete allikas. D-vitamiin aitab kaasa kaltsiumi imendumisele luudesse. Kalarasvades leidub palju oomega-kolm-rasvhappeid, mis on vajalikud südame-veresoonkonna ja aju tervisele.
Lohepoiss Leonardo ja köögiviljad; Lumivalgeke ja puuviljad; Lendav vaip Albert ja mahl
Päevas peaks sööma vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivlju. Üks portsjon on umbes 100 g puu- ja/või köögivilju värskelt, salatina, toidu koostises (ehk üks peotäis). Soovitatav on süüa kolm köögivilja- ja kaks puuviljaportsjonit. Kartulit ei loeta toidupüramiidis puu- ja köögiviljade alla. Ühe päevase puuviljaportsjoni võib asendada klaasi mahlaga.
Puu- ja köögiviljad annavad vähe energiat, kuid sisaldavad palju vett, kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Lisaks on neis fütotoitained, mis aitavad tervist toetada.
Printsess Jääkas ja piim
Piim ja piimatooted on meie peamiseks kaltsiumiallikaks. Kaltsium koos D-vitamiiniga tagab tugevad luud. Piima (või keefiri, joogijogurtit) peaks päevas jooma 2-3 klaasi, lisaks teisi piimatooteid: juustu, kohupiima, kodujuustu, jogurtit. Kuna piimatooted sisaldavad palju küllastunud rasvhappeid, siis võiks jälgida nende rasvasisaldust. Laste puhul piima enda rasvaprotsenti ei piirata, kuid teiste piimatoodete valimisel võiks eelistada madalama rasvasusega tooteid. Poest ostetud valmis kohupiimakreemid ja jogurtid on tihti liiga magusad, mistõttu võiks õpetada lastele valmistama neid ise kohupiimast/maitsestamata jogurtist ning moosist.
Veidi veel söömisest Muinasjutumaa tegelaste läbi:
Saabastega Kass ja kala
Kala peaks sööma vähemalt kaks korda nädalas. Hea oleks, kui söödaks nii valget kui punast kala, peamiselt keedetult, hautatult, ahjus tehtult. Kalapulki võib süüa, kuid nende puhul tuleks lugeda pakendit ning eelistada neid, milledes kala sisaldus on suurem. Harvem süüa kalakonserve, soola- ja suitsukala, kuna need sisaldavad palju soola. Kala on oluline D-vitamiini ja asendamatute rasvhapete allikas. D-vitamiin aitab kaasa kaltsiumi imendumisele luudesse. Kalarasvades leidub palju oomega-kolm-rasvhappeid, mis on vajalikud südame-veresoonkonna ja aju tervisele.
Lohepoiss Leonardo ja köögiviljad; Lumivalgeke ja puuviljad; Lendav vaip Albert ja mahl
Päevas peaks sööma vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivlju. Üks portsjon on umbes 100 g puu- ja/või köögivilju värskelt, salatina, toidu koostises (ehk üks peotäis). Soovitatav on süüa kolm köögivilja- ja kaks puuviljaportsjonit. Kartulit ei loeta toidupüramiidis puu- ja köögiviljade alla. Ühe päevase puuviljaportsjoni võib asendada klaasi mahlaga.
Puu- ja köögiviljad annavad vähe energiat, kuid sisaldavad palju vett, kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Lisaks on neis fütotoitained, mis aitavad tervist toetada.
Printsess Jääkas ja piim
Piim ja piimatooted on meie peamiseks kaltsiumiallikaks. Kaltsium koos D-vitamiiniga tagab tugevad luud. Piima (või keefiri, joogijogurtit) peaks päevas jooma 2-3 klaasi, lisaks teisi piimatooteid: juustu, kohupiima, kodujuustu, jogurtit. Kuna piimatooted sisaldavad palju küllastunud rasvhappeid, siis võiks jälgida nende rasvasisaldust. Laste puhul piima enda rasvaprotsenti ei piirata, kuid teiste piimatoodete valimisel võiks eelistada madalama rasvasusega tooteid. Poest ostetud valmis kohupiimakreemid ja jogurtid on tihti liiga magusad, mistõttu võiks õpetada lastele valmistama neid ise kohupiimast/maitsestamata jogurtist ning moosist.
27.09.11
Tähelepanu, sügislaat!
8. oktoobril kell 10.00 – 14.00 Krootuse kooli juuresSÜGISLAAT
12.00 – lõbusad võistlused
13.00 – heategevuslik oksjon
Näitus laste joonistustest teemal „Sügis“
Lastele batuut ja zorb – veerev pall.
Maiasmokkadele jätsibuss.
Seiklushimulistele vibulaskmine.
Tulge ostma ja müüma või lihtsalt üht toredat päeva veetma!
Kauplejatel palume ühendust võtta telefonil 56 682 546 (Maire)
Üritust korraldab Krootuse kooli hoolekogu.
26.09.11
XXIV Karaski- Krootuse jooks
Meie klassi tublimad jooksjad olid poistest Hardi ja tüdrukutest Elis.
Meie tulemused:
Hardi - aeg 25.15 (kokkuvõttes 19. koht);
Elis - aeg 30.49 (kokkuvõttes 31. koht);
Lisete - aeg 32.55 (kokkuvõttes 43. koht);
Ülle - aeg 33.38 (kokkuvõttes 44. koht);
Anna - aeg 33.42 (kokkuvõttes 45. koht);
Rea - aeg 33.51 (kokkuvõttes 48. koht);
Johanna - aeg 42.08 (kokkuvõttes 54. koht);
Kadi - aeg 42.22 (kokkuvõttes 56. koht);
Anette - aeg 43.10 (kokkuvõttes 59.koht).
Hurraa! Ka kõik teised olid väga tublid!
Meie tulemused:
Hardi - aeg 25.15 (kokkuvõttes 19. koht);
Elis - aeg 30.49 (kokkuvõttes 31. koht);
Lisete - aeg 32.55 (kokkuvõttes 43. koht);
Ülle - aeg 33.38 (kokkuvõttes 44. koht);
Anna - aeg 33.42 (kokkuvõttes 45. koht);
Rea - aeg 33.51 (kokkuvõttes 48. koht);
Johanna - aeg 42.08 (kokkuvõttes 54. koht);
Kadi - aeg 42.22 (kokkuvõttes 56. koht);
Anette - aeg 43.10 (kokkuvõttes 59.koht).
Hurraa! Ka kõik teised olid väga tublid!
23.09.11
Klassiõhtu Prangli külakeskuses
Meie liivakaardid
Anna ema ja Johanna ema elasid meie hokimängule kaasa.
Anna ja Hardi
22. septembril sõitsime Prangli külakeskusse, et maha pidada üks lõbus klassiõhtu.
Esmalt sõime kõhud täis. Laud oli tõepoolest rikkalik! Mida seal kõike ei leidunud: värskeid porgandeid ja punaseid maasikaid, võileibu ja kotlette, pannkooke ja moosi, kohupiimakooki ja viineripirukaid, rääkimata siis küpsistest, kommidest ja krõpsudest.
Kui kõht täis, läks mängimiseks. Tüdrukud üritasid lavastada ka tõsieludraamat "Vaesed saavad rikkaks", aga peale suure nutu ei olnud ses etenduses midagi. Ehk järgmisel klassiõhtul saab etendus järje. Proovisime ka hokimängu ja lauamängu "Targem kui 5 B".
Oli vahva ja täiesti teistmoodi klassiõhtu.
Aitäh Johanna ema Merlele korraldamise ja Anna ema Tiinale transpordi eest!
20.09.11
Armas uudis!
Meie sõber, lastekirjanik GRETHE RÕÕM, toredate Lohe Lembitu lugude autor, sai Bernard Kangro kirjandusauhinna. Palju õnne meie kõigi poolt!
Tore uudis on see, et kirjanikul on käsil Lohe Lembitu lugude kolmas raamat.
15.09.11
Ühetähejutud
Siil sahistab saepuru sees, sest sealt saab sooja. Siis saabub sisalik, sosistades siilile: "Siblime salaja Siimu sahtlisse, sest sealt saab sibulat. Sealt saab sooja." Siilist sai sisaliku suur sõber. Elis
Karu kõnnib kuusikus. Koer kraabib kraavis. Kägu kukub kaasikus. Konn kepsleb kraavi kaldal. Kadi
Armas Aadu alustab algusest. Aitab Anut, Aigit, Annat. Aadu astus aasale. Aasal astus Anu. Anu avas aabitsa. Alailma avastas Anu aabitsaid. Anu arvas: "Aabits algab A- ga, algus algab A- ga, Ameerika algab A- ga, Austraalia algab A- ga. Algaski asjalik aasta! Lisete
Kutsusin külla Kati koos Kustiga. Kostitasin külalisi koogiga. Koos käisime kukeseeni korjamas. Kokku korjasime kolmveerand kotitäit. Rea
Siil sisises soki sees. Sokk seisis sahtli sees. Siil sai sokist salli. Siil sasis sarapuu sees. Siilist sai siga. Anette
Päike paistis palavalt. Päkapikk piilus põõsa poole. Põõsast paistis Peetri pea. Peeter pikutas põõsas. Peeter piilus päkapikku. Päkapikk paitas Peetri pead. Hardi
Kukk kireb katusel. Kana kaagutab kuuris. Kass kõnnib kodus. Koer kargab kondiga kuudi katusele. Konn krooksub kaldal. Kurg kugistab konna. Johanna
Siil sisistas suure suuga seene sees. Seal sauna seinas seisab suur sisalik. Sambla sees sibab suur sinine sitikas. Sitikas siristab, siil sosistab, sinilill sitsib, saareke suigub, sipelgas siblib. Sa seisad suurte siniste silmadega salmi sosistades seal soo serval. Sinu sinisilmsed sõbrad seal seisavad silmis sära. Sulle soovin südamest sooje soove. Sinu sõber Sinisilm. Ülle
Tark tüdruk tahtis tantsida tangot. Ta tantsis tahtmatult takjatesse. Ta tukkus tusasena toolil. Anna
Päike paistis palavalt. Päkapikk piilus põõsa poole. Põõsast paistis Peetri pea. Peeter pikutas põõsas. Peeter piilus päkapikku. Päkapikk paitas Peetri pead. Hardi
Kukk kireb katusel. Kana kaagutab kuuris. Kass kõnnib kodus. Koer kargab kondiga kuudi katusele. Konn krooksub kaldal. Kurg kugistab konna. Johanna
Siil sisistas suure suuga seene sees. Seal sauna seinas seisab suur sisalik. Sambla sees sibab suur sinine sitikas. Sitikas siristab, siil sosistab, sinilill sitsib, saareke suigub, sipelgas siblib. Sa seisad suurte siniste silmadega salmi sosistades seal soo serval. Sinu sinisilmsed sõbrad seal seisavad silmis sära. Sulle soovin südamest sooje soove. Sinu sõber Sinisilm. Ülle
Tark tüdruk tahtis tantsida tangot. Ta tantsis tahtmatult takjatesse. Ta tukkus tusasena toolil. Anna
14.09.11
Tellimine:
Postitused (Atom)