Krootuse sipelgate sagimised: aprill 2011

29.04.11

Nõiad

Üks vallatu nõiaplika Anna.

Kuus 1. klassi nõida.

28.04.11

Hei, nõiad!

29. aprillil võid kooli tulla nõiana (soovituslik sõiduvahend - luud).

27.04.11

Täna lugesime koos läbi Olivia Saare lõbusa ja õpetliku lasteraamatu "Lõvi Lõrr ja jänes Jass", mille peategelasteks on kaks sõpra - lõvi ja jänes. Iga lugu peidab endas eesti vanasõnasse pandud elutarkust.

Pärast värvisime töölehte.

Mesilased

Rea

Johanna

Lisete

Ülle

Anette

Kadi

Hardi

Elis

Anna

26.04.11

TERE, KEVAD! viktoriini järgmised küsimused

Võtame osa Tere, Kevad! viktoriinist. Proovi leida vastuseid järgmistele küsimustele:

Küsimus number 19:

Alates 1968. aastast omistatakse sellele siniõielisele taimele eestlaste hulgas erilist tähelepanu. Ta on ka ravimtaim, meetaim, lihtsalt ilutaim ja põllumehele umbrohi. Mis taim see on?
Vastus: Rukkilill, aastast 1968 on tegu ka Eesti rahvuslillega.

Küsimus number 20:

Äsjalõppenud talv rõõmustas lapsi oma külma ilma ja lumerohkusega. Kui suur on olnud teadaolevalt maailma suurim mahasadanud lumehelves?
Vastus: Guinnessi rekorditeraamatu andmetel on suurim mahasadanud lumehelves 37 sentimeetrise läbimõõduga. See leiti 1887. aastal USAs Montana osariigis.

Küsimus number 21:

Milline meie kevadekuulutaja on Eestis suvel kõige arvukam haudelind?
Vastus: Kõige arvukam haudelind on meil metsvint.

25.04.11

Võililled

Ülle

Johanna

Anette

Kadi

Rea

Hardi

Anna

Elis

23.04.11

Häid munadepühi!

21.04.11

Südamematk

Tegime oma matkaga südamele pai.

Kõik 9 sipelgat enne matka.

Näod on rõõmsad, aga jalad väga väsinud.

20.04.11

Lihavõtteseaded

19.04.11

"Kevadtorm" Põlvamaal

04. maist kuni 20. maini toimub Lõuna Eestis sõjaväeline suurõppus „Kevadtorm 2011“, mille eesmärk on 2010 - 2011. aastal ajateenistusse kutsutud sõdurite oskuste ja teadmiste praktiline kontrollimine. Õppuse viib küll läbi Eesti Kaitsevägi aga riigi kaitsevõime puudutab meist igaüht – tugev riigikaitse loob turvalise keskkonna meile kõigile.

Põhiline tegevus toimub enamasti Põlva maakonnas aga õppuse ala on suur, ulatudes Tartust Võruni.

Õppusest võtavad osa elukutselised kaitseväelased ja ajateenijad, reservväelased ja kaitseliitlased ning osaleb ka välisriikide esindajaid, kõik kokku umbes 4500 osavõtjat.

Täna käisid kaitseväelased koolis rääkimas, kuidas sõjamängu läbi viiakse ning kuidas käituda, kui kohtad sõjaväelasi, kuuled pauku või leiad sõjavarustust.

Pea siis meeles:

Juhul kui peaksid kaitseväelastega kokku sattuma, ära satu paanikasse, jätka oma igapäevaseid tegevusi, jää nähtavale kohale ja vajadusel juhatavad kaitseväelased Sind ohutusse või lubatud kohta.
Aktiivseim tegevus, ehk lahingutefaas, kus rohkem liigutakse ja „pauku tehakse“, on Kevadtormi viimasel nädalal, 13. maist kuni 19. maini. Kaitsevägi kasutab sellel ajal õppustel imitatsioonivahendeid, et muuta tegevus realistlikumaks aga mis otsest ohtu kellelegi ei kujuta. Õppustel kasutatavate erinevate imitatsioonivahenditega imiteeritakse valgustust, suitsukatet, laske, granaadi- ja muid plahvatusi.
Imitatsioonivahendid on õppegranaadid, lõhkepaketid, suitsuküünlad, valgustusraketid ja paukpadrunid. Kõik lahingutegevust imiteeriv tegevus toimub vahekohtunike ja hindajate jälgimisel, et tegevus oleks ohutu nii osalejatele kui ka elanikele. Siiski võib imitatsioonivahendite kasutamisel tekkida olukordi, kus lõhkemata imitatsioonivahend kaob kasutaja käest ning jääb ohtlikuna maha.
Kui leiad õppuste alalt imitatsioonivahendi, peab meeles pidama, et valel kasutamisel võivad need tuua kaasa püsivaid vigastusi. Ära neid puutu! Teata leiust vanematele või sõjaväelastele!

TERE, KEVAD! viktoriini järgmised küsimused

Võtame osa Tere, Kevad! viktoriinist. Proovi leida vastuseid järgmistele küsimustele:

Küsimus number 16:

Muistendi järgi ehitati Pühalepa kirik Hiiumaal kohale, kus kasvas üks puu. Mis puu see oli?
Vastus: Nagu nimi Pühalepa ütleb, oli tegu lepaga.

Küsimus number 17:

Punane kärbseseen on kõigile teada tuntud mürgine ilus seen. Miks aga nimetatakse kärbseseent niimoodi?
Vastus: Punast kärbseseent kasutati kärbeste hävitamiseks. Seenetükid segati piimaga, kärbsed tulid piima jooma ja surid.

Küsimus number 18:

Sellel puul valmivad sügiseks kaksikviljad, millega armastavad lapsed mängida. Tartumaal on rahvasuus antud sellele puule nimetus - pikaninapuu. Mis puu see on?
Vastus: Selleks puuks on vaher.