Kevadet luuramas

Ühel ilusal märtsikuu päeval otsustasime minna 1. klassiga kevade märke otsima. Mida me siis leidsime?

• Päevad on päris palju pikemad.
• Päike paistab kõrgemalt ja soojemalt kui kuu tagasi.
• Tee on jääst ja lumest paljaks sulanud.
• Õhutemperatuur on soojem.
• Orus vulises lõbusalt ojake.
• Hobukastani, aga ka teiste puude ja põõsaste pungad on päris märgatavalt paisunud.
• Metsatukas laulis rasvatihane.
•  Tagasiteel nägime lasteaia juures lumikellukesi.
• Paju oli täis pehmeid pajukiisusid.
• Jäljerada reetis, et metsa all oli ringi jooksnud rebane. Eemal tagus rähn.

"See oli üks tore matk," arvasid lapsed.

Ninatark muna

Täna lugesime Eno Raua lustakat ning õpetlikku lastejuttu "Ninatark muna", mis räägib ninatargast ja upsakast munast, kes üritab iga hetk kana õpetada ning läheb ema manitsustele vaatamata üksi rändama. Oma teel kohtab ta palju loomi, kellega tüli norib ja lõpuks hädaohtu satub.

TERE, KEVAD! viktoriini järgmised küsimused

Võtame osa Tere, Kevad! viktoriinist. Proovi leida vastuseid järgmistele küsimustele:

Küsimus number 7:

Mis on peepoo kotike?

 Vastus: Peepoo on väike bioplastikust kotike, mis täidab kloseti rolli ja muudab 2-4 nädalaga kahjutuks väljaheites leiduvad haigustekitajad, muudab koti sisu väetiseks ning lõpuks biolaguneb ka ise.

Küsimus number 8:

Kes on putukatest väidetavasti kõige kiirem lendaja ning kui kiiresti ta suudab lennata?

Vastus: Selleks putukaks on kiil - tondihobu - ja ta suudab lennata kiirsusega ligi 100 kilomeetrit tunnis. Samas: parmude lühiajaline lennusööst võib aga ulatuda isegi kuni 145 kilomeetrini tunnis; mullaöölane (Agrotis ipsilon) võib lennata kiirusega kuni 113 kilomeetrit tunnis.

Küsimus number 9:

Millise linnu laulu on vanarahvas kirjeldanud järgnevalt? Tegin püksid, tegin püksid, kaks reit korraga, tõmbasin lõhki kakärr! Midli-Madli, Kudli-Kadli, pügasin villa, kogusin villa, et teha kaasale sooja särki... Ämm võtt`villa ärr` Viskas tulle karr-tsärr-r-r! Vidiparit, vidiparit, liks liksu peale, laks laksu peale, küll nüüd vanakuri sai kuklasse kärts-kärr!

Vastus: Nii sai vanarahvas aru suitsupääsukese laulust.

Vastuseid ootatakse hiljemalt 10. aprilliks. 

Pajuoksad vaasis

 Anna

 Anette

 Johanna

Kadi

Hardi

Ülle

Elis

Lisete

Rea

Otsi ja näe kevade märke!

Kevad on juba käes. Päevad on pikemad ja lumigi sulab.

Võtame sel aastal osa interaktiivsest projektist "Tere, Kevad!".

Seoses sellega on palve: otsi ja märka kevadekuulutajaid!

Anna teada, kui kuuled kuldnokka, põldlõokest, kiivitajat, metsvinti laulmas või sookurgesid huikamas, näed peenral õitsemas lumikellukesi või väikest koerliblikat lendamas.

Ole looduses tähelepanelik!
Lähemalt saad taimede, loomade ja kevadiste seente kohta lugeda: http://tere.kevad.edu.ee/

Švammitrükis tibud

 Anette

Kadi

 Anna

 Elis

 Hardi

 Johanna

 Lisete

 Rea

Ülle

Ülenurmes Eesti Põllumajandusmuuseumis

Rea ja Anette

Johanna ja Anna

Ülle töötab koodiga

Johanna

Anette, taga Johanna, Elis ja Anna

Rea ja Anna tambivad tangu

Anna vaatab, kuidas käsikivi töötab

Või ongi valmis!

Kastist kostis juba solinat...

Johanna ajab võimasinat ringi

Võimasin töötab likat- lõkat

Anette teeb leivale ristimärgi

Anna vaalib leiba

Rea ja Anette

Elis ja ema Maris

Lõunasöögiks sõime talupojasuppi, kõrvale hammustasime küpsetatud leiba koos värske võiga.

24. märtsil osalesime Eesti Põllumajandusmuuseumis leiva- ja võiprogrammis.

Nägime, kuidas valmib leivatainas, kuidas leiba vaalitakse ja see siis peremärgiga ahju pannakse. Seejärel tegime rõõsast koorest võid. See võttis päris tükk aega.

Edasi liikusime rehe alla: peksime kootidega vilja, jahvatasime teadest käsikividega jahu ja tagusime uhmris viljast tangu. Sepikojas kordasime üle kõik sepale vajalikud tööriistad.

Lõpuks sõime head talupojasuppi, mille kõrvale sõime värsket leiba- võid.

Oli üks tark ja tore pärastlõuna! Aitäh Johanna õele Lennale ja Elise ema Marisele, et nad meiega kaasa tulid!

TERE, KEVAD! viktoriini järgmised küsimused

Võtame osa Tere, Kevad! viktoriinist. Proovi leida vastuseid järgmistele küsimustele:

Küsimus number 4:

Ta on meie metsade tavaline kiskja. Ta on pruuni värvi karvastikuga, millel kurgu all ja kaelal on kollakas kuni oranzikas laik, mis ulatub ka esikäppadeni. Keha alaosa on neil heledam kui ülapool. Jalad on tumedamad. Talvel on neil tallad karvased. Ta on poole meetri pikkune ja kuni pooleteise kilo raskune. Kes see loom on?
Vastus: Selleks loomaks on metsnugis.

Küsimus number 5:

Miks tulevad vihmaussid just pärast vihma maapinnale?

Vastus: Vihmaussid tulevad peale vihma maapinnale hingama, sest vihmavesi on täitnud mullaosakeste vahel olevad tühimikud ja õhk on sealt välja tõrjutud. Mullas on liiga umbne.

Küsimus number 6:

Millistel putukatel on maailma suurimad pesad ja kui suured need võivad olla?

Vastus: Termiitidel on putukatest maailma suurimad pesad ja need on kuni 6m kõrgused (mõnedel andmetel isegi veel kõrgemad).

Vastuseid oodatakse 10. aprilliks.

Tegusat vaheaega!

Soovin kõigile oma väikestele sõpradele lustakat vaheaega! Ära unusta ka oma tarku sõpru - raamatuid!

Ja veel. Pranglimise kokkuvõtted on saabunud.

Meie maakonnas oli 1. klasside osas järjekord järgmine:

1. koht - Johanna (3908 punkti);

2. koht - Lisete (3811 punkti);

5. koht - Elis (3104 punkti);

7. koht - Anette (2298 punkti);

8. koht - Hardi (2098 punkti);

9. koht - Ülle (1935 punkti);

10. koht - Kadi (1764 punkti).

Punktid on kahe parima võistluse punktide kogusumma. See tähendab seda, et Johannal, Lisetel, Elisel, Anettel, Hardil, Üllel ja Kadil tuleb nüüd kolmapäeval, 6. aprillil Põlva Ühisgümnaasiumi võistlema sõita.

Selleks, et Sul Põlvas hästi läheks, harjuta ka pranglimist - kasvõi üks kord päevas viievõistlust.

Algas TERE, KEVAD! viktoriin

Võtame osa Tere, Kevad! viktoriinist. Proovi leida vastuseid järgmistele küsimustele:

Küsimus number 1:

Külmadel talvedel kasutatakse jääteid ühenduse pidamiseks saartega. Millist Eestis olnud jääteed peeti sel talvel Euroopa pikimaks ja kui pikk see oli?

Küsimus number 2:

Rahvasuu räägib, et Võrumaale Navi järve on midagi peidetud. Mis see võiks olla?

Küsimus number 3:

Sel kevadel pole küll veel äikest olnud, aga kuidas saada lihtsate vahenditega teada, kui kaugel on äike?

Kutsu viktoriinile vastuste leidmiseks ka vanemad ja vanavanemad appi! Vastused tuleb leida 3. aprilliks.

Õiged vastused:

1. Läinud talve Euroopa pikim jäätee oli Heltermaa-Rohuküla jäätee mandri-Eesti ja Hiiumaa vahel. Selle pikkuseks oli ~25,5 km.

2. Väidetavasti on sinna peidetud kirikutorni kell. Järvele olla aga sellest kellast see omadus jäänud, et sinna ühtegi inimest ei upu, ta on püha.

3. Heli läbib ühe kilomeetri umbes kolme sekundiga ning äikese kauguse kilomeetrites saame teada, kui loendame rahulikult sekundeid välgu nägemise ja müristamise kuulmise vahel ja jagame tulemuse kolmega. Ehk: kolmeni lugedes on äikese kaugus ca 1 km, kuueni lugedes ca 2 km, üheksani lugedes ca 3 km jne.

Appi, hiired!

Suur Peeter ja Väike Peeter

Täna lugesime Juhan Kunderi muinasjuttu "Suur Peeter ja Väike Peeter".

Suurel rikkal mõisahärral oli kaks orja. Esimene oli suur ja pikk kui mürakas ning tema nimi oli Suur Peeter. Teine oli väike ja kõhnuke nagu poisike ning tema nimi oli Väike Peeter. Väikse Peetri elu polnud kerge, sest tema kui väiksem pidi alatasa oma suurema kaaslase pilli järgi tantsima. Elu on aga õiglane ja ühel päeval avanes Väiksel Peetrikesel võimalus kõikide koerustükkide eest tasuda.

Ilusa käekirja konkurss

Anna

Anette

Lisette

Johanna

Kadi

Rea

Ülle

Hardi

Meie klassi ilusama käekirjaga õpilaseks oli Lisete - töö nr 11.