Krootuse sipelgate sagimised: oktoober 2012

29.10.12

Kaisukarude kokkutulek

Kokku tulekul oli kõikvõimaliku värvi karusid.

Uusi, vanemaid ja päris vanu karusid.

Suuremaid, keskmisi ja päris väikeseid.

Kui Sinu kaisukaru kodus igavleb, siis too ta ka kaisukarude kokkutulekule, mis kestab reedeni.

16.10.12

Me loeme raamatut "Londiste, õige nimega Vant"

Tähelepanu, kaisukarude näitus!

Juba üle saja aasta on lapsed üle maailma mänginud karuga. Tänapäeval on pea igal lapsel kaisukaru. Kaisukaru võis olla juba sinu isal ja emal ning isegi vanaemal ja vanaisal. 27. oktoobril tähistatakse kogu maailmas

RAHVUSVAHELIST KAISUKARU PÄEVA

Sel aastal saab kaisukari 110- aastaseks!

ARMASAD SUURED JA VÄIKSED, POISID JA TÜDRUKUD! LEIDKE VAHEAJAL AEGA JA OTSIGE OMA KAISUKARUD ÜLES. ESIMESEL KOOLIPÄEVAL VÕTKE NAD KOOLI KAASA. TEEME ÜHE VAHVA

KAISUKARUDE NÄITUSE

15.10.12

Muuseumitund

Kas see on sõel?

Lapsed kuulasid huviga.

Rea, Kadi, Ülle, Anna

Mõnele tööriistale ei osanud lapsed nimegi anda.

Esiplaanil oherdi. Ei meenuta väga tänapäevast elektritrelli...

Anna triigib käterätti.

Missuguseid teravilju teame?

15. oktoobril käis meil külas Põlva Talurahvamuuseumi pedagoog Marge, kes viis algklassidele läbi muuseumitunni.

Esmalt tervitas meid pikk laud, mis oli kaetud kummaliste esemetega. Hakkasime nende vanade asjade otstarvet ära arvama ning mõistatama, kas tööriist või riideese oli seotud perenaise või peremehega. Lapsed olid päris tublid arvajad ja neid asju, mille nime või otstarvet nad ei teadnud, oli üsna vähe.

Lõpuks tuletasime meelde ka, millest vanasti põhiliselt toitu tehti.

Nüüd ootab täitmist veel tööleht.

Õmbleme taskurätte

Ülle

Johanna

Kadi

Lisete

Anette

Hardi

Rea

Viimased kaks nädalat oleme kunsti ja tööõpetuse tundides õmmelnud taskurätte. Esmalt traageldasime ääre ja seejärel hakkasime väikeste pistetega ääri õmblema. Igaüks tegi õmnlemise käigus ka paar vereproovi, aga näod püsisid sellest hoolimata naerul.
Taskurätid said väga uhked!

10.10.12

Kool vanasti

Meie klassi õpilased küsitlesid oma vanavanemaid ja vanemaid ning tegid uurimistöö, missugune oli kool vanasti.

Johanna: Minu vanavanaema käis koolis 1932. aastal Prangli Algkoolis. Tema koolitee oli 2 km pikk. Igal hommikul läks ta jala kooli, vahel ka hobusega. Kaasa võttis ta võileivad, koolis sai teed. Koolis oli kaks õpetajat: üks andis 1. ja 3. klassile, teine 2. ja 4. klassile tunde. Tunnid olid järgmised: eesti keel, matemaatika, usuõpetus, loodusõpetus, laulmine, joonistamine. Hommik algas palvuse ja lugemisega. Koolis käidi sumadaniga, ainult rikaste perede lastel oli portfell. Pinal, kus olid kirjutusvahendid, oli puust. Koolis kirjutati sule ja tindiga, tahvlile krihvliga. Tüdrukutel oli koolis seljas kleit, millel valge krae. Kui pahandust tehti, siis jäeti pärast tunde.

Rea: Vanasti oli koolis ahiküte. Koolimaja oli ehitatud puidust. Ka õpetaja elas koolimajas. Tavaliselt küttis koolimaja õpetaja. Minu vanaema õppis Voore Algkoolis. Selles koolis oli kaks klassiruumi, mille vahel oli õpetajate tuba ja ühes osas oli ka väike saal, kus lapsed vahetunnis jalutasid. Tüdrukutel oli koolivormiks kirju kleit ja jalas kanti tenniseid. Ühes klassis oli koos 1. ja 3. klass ning teises 2. ja 4. klass. Hiljem õppis minu vanaema Kambjas. Kõigil oli oma tindipott ja sulepea.

Elis: Vanasti kandsid lapsed koolivormi. Klassis olid klapplauad, millel sai klapi üles tõsta ning oma asjad sahtlisse panna. algkoolis sööklat polnud ja lapsed võtsid lõunasöögiks kaasa võileivad, koolitädi keetis kõrvale suure kannuga teed. Raamatutele pidi paberid ümber panema. Hiljem sai koolisööklas tasuta lõunat, aga selleks pidi majandis tasuta tööd tegema (näiteks peete kõplama). Sügisel käisid lapsed koos õpetajatega kartuleid võtmas. Riidehoius töötas tädi Koidu, kes oli väga hea tädi, ta aitas alati lastel otsida kadunud riideid ja kuulas laste mured ära. Vanasti oli kool ka laupäeval ja koolipäeva lõpul näidati saalis lastele kino - sealt võis puududa vaid mõjuva põhjusega. Koolil oli internaat, kus kaugeval elavad lapsed said esmaspäevast laupäevani ööbida.

Ülle: Vanasti pidi jala kooli kõndima. Kui õpetajale vastu vaidlesid, pandi nurka seisma. Söök tuli kooli ise kaasa võtta, koolimajas pakuti teed. Õpilastele oli internaat ning seal sai ööbida nädal aega. Raamatutel olid harilikud kaaned ja värvilisi pilte ei olnud. Kirjutama pidi tindiga. Kustukummid olid väiksemad. Koolipingid olid puust. Asju kanti portfellis ja neid kanti käe otsas. Külma ilmaga viidi lapsed kooli ja toodi tagasi hobusega. Koolis kakelda ei tohtinud, muidu kaebas õpetaja vanematele ära. Vahetunnis pidid lapsed saalis jalutama. Vaheajal käis õpetaja tihti laste kodudes külas. Kehalise kasvatuse tunnis suusatati, kelgutati. Kehalise kasvatused tunnid olid väljas, ainult väga suure tuisuga olid tunnid saalis. Kui minu vanaema vanemates klassides õppis, pidid lapsed ise köögivilja (porgandeid, kartuleid, kaalikaid, kapsaid, punapeete) kooli tooma, siis kokatädi valmistas neist toitu. Pinalid olid valmistatud puust või plekist. Laupäeval tuli koolis käia.

Hardi: Vanal ajal polnud pastapliiatseid, vaid kirjutati sulepeade ja harilike pliiatsitega. Praeguste koolikottide asemel olid ranitsad. Kord oli palju karmim kui tänapäeval. Tunnis ei tohtinud naerda, karistused võisid olla karmid. Ette oli nähtud kõigile ühesugune koolivorm. Polnud arvuteid ega mobiiltelefone, mis segaksid tundi. Usk oli väga tähtis - koolis toimusid usuõpetuse tunnid. Koolides oli palju vähem koolikiusamist ja vägivalda.

Kadi: Kui vanaema koolis käis, siis toimusid tunnid esmaspäevast laupäevani. Kool asus kodust kaugemal ja kooli tuli minna jala. Et kooli jõuda, tuli kõndida 5 kilomeetrit jalgsi ja seda iga ilmaga, isegi siis kui väljas oli talv ja väljas tuiskas. Peale õppimist pidid lapsed aitama ka vanemaid kodustes töödes. Riideid õmblesid vanemad, sest sel ajal ei olnud võimalik poest osata riideid, neid said endale lubada vaid rikkamad pered ning selliseid peresid oli vähe. Oluline oli, et riides oleks puhtad ja terved. Tüdrukutel pidid olema juuksed kinni ja ei tohtinud olla õlgadel. Koolis süüa ei saanud, toit tuli isa kodust kaasa võtta.Talvel tuli kooli kaasa võtta suusad ja tundide lõppedes taas koju tagasi viia. Peale algklasse oli kohustuslik koolivorm. Vanemad, kes ei jõudnud soetada koolivormi, said selle kooli poolt. Tüdrukutel oli must põll, tume kleit, valge kaelus ja kätised.
Ema alustas kooliteed 6- aastaselt. Tookord oli kohustus minna kooli kuueaastaselt. Emal kandis koolis koolivormi. Alguses oli tume pihikseelik, hiljem roheline või valge pluus ja musta- punase ruuduline seelik. Õpetajaid austati, vastu haukuda ei tohtinud ning tunnis tuli aktiivselt kaasa töötada. Kes tunnist osa ei võtnud, see saadeti direktori juurde ja samuti kutsuti vanemad kooli. Ema- isa kutsuti kooli ka siis, kui laps tegi koolis rumalusi või ei õppinud. Veel mäletab ema, et õpilasi jäeti pärast tunde ja suvetööle. Selles koolis, kus mu ema algklassides käis, oli koolil aed ning seal tegid õpilased koos juhendajaga tööd: rohisid peenraid, kõplasid, korjasid õunu. Samuti töötas pikapäeva rühm, kus õpetaja aitas ära õppida järgmise päeva ülesanded.
Erinevusi tänapäeva kooliga on palju: ei ole koolivormi, mis võiks olla (siis ei oleks nii, et ühel lapsel on kasutatud riided seljas, teisel firmariided), samuti on lastel liiga palju vabadust, ei austata õpetajaid, õpetaja ei tohi last tunnist välja saata ega karistada. Lastel tekib tunne, et nad võivad kõike. Ema mäletab, et kui tema tegi pahandust, siis sai selle eest kodus vitsa (tänapäeval ei tohi last lüüa, sest laps võib vanema peale kaevata ning vanemat saab selle eest karistada).
Anna: Minu vanaema saab varsti 70- aastaseks. Vanaema elas väiksena seal, kus mina praegu elan. Meie kõrval asub vana koolimaja, kus minu vanaema koolis käis. Koolimajas oli üks suur ruum, kus neli klassi koos õppisid. Kanti koolivormi. Tüdrukud kandsid kleiti ja musta põlle. Süüa lapsed koolis ei saanud, igaühel oli kaasas oma toidukott. Kooli juurde kuulus aed, mille eest lapsed ise hoolitsesid. Pärast 4. klassi lõpetamist läksid õpilased Karaski kooli. Sel ajal ei olnud busse, vanaemal ei olnud ratast ning seepärast pidi vanaema pika koolitee jalgsi iga ilmaga läbima.
Anette: Vanasti oli selline kord, et juuksed pidid olema hooldatud. Klassis olid klapplauad. Iga laua taga istus kaks õpilast. Lõunasöök tuli ise kaasa võtta. Minu vanaemal olid kaasas suhkruleivad. Tunnid olid sama pikad, kuid koolinädal oli kuus päeva pikk. Kirjutati sulega, mida kasteti tindipotti. Koolis olid järgmised tunnid: algebra, geomeetria, matemaatika, geograafia, botaanika, vene keel, eesti keel, joonistamine, joonestamine, laulmine jt. Kool oli 7- klassiline.
Lisete: